Lilian Linnaks (1929 – 2016) metallikunstnik

Kultuurilooline haud

U, KU2, 4/5, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Erik Linnaks 27.10.1926 30.06.2001 18.07.2001
Lilian Linnaks 27.02.1929 28.03.2016 19.04.2016

Lilian Linnaks (1929 – 2016) metallikunstnik
Sünd. 27.02.1929 Tallinn
Surn. 28.03.2016 Tallinn
Lilian Linnaks (neiuna  Värk) sündis ja kasvas Tallinnas. 1948.a. lõpetas ta Tallinna 4.Keskkooli. Peale kooli lõpetamist asus Lilian1952.a. õppima  Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti,  lõpetas selle metallehistöö erialal 1958.a. ja järgmisel aastal debüteeris kunstnikuna. Pärast kooli lõpetamist töötas ta põgusalt (1960–1962), kuid tulemuslikult kunstnikuna tehases Estoplast. Ta muutis otsustavalt sealse toodangu ilmet, kavandades lühikese ajaga seeria lihtsa vormiga piimklaasist kuplitega kombineeritavaid valgusteid, mis kujundasid siinse argikeskkonna ilmet aasta­kümneid. Aastatel 1962–1965 oli Lilian Linnaks Moskva Kõrgema Kunsttööstuskooli aspirant. Ta uuris alumiiniumi kasutamist tarbekunstis, rehabiliteerides omamoodi selle jõudsalt argiellu tulvanud materjali. Ta oli alumiiniumi kunstilise potentsiaali taasavaja ka kunstnikuna, rakendades uudsete võtetena näiteks selle toonimist ja emailimist. Sellest annavad tunnistust mitmed tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogusse kuuluvad õõnesvormid 1960. aastatest, näiteks vaasid Rahe ja Sula (mõlemad 1972), seinaplaadid Elevandid (1970), Rannakivid ja Kevadine (mõlemad 1973) ning mitmed teised tööd. Tema käsitlus „Alumiinium kunstis“ ilmus 1988. aastal. Kavandanud 1960. aastal mõned rinnanõelad kunstitoodete kombinaadi toodangusse, pühendus Lilian Linnaks 1970. aastate algusest peale põhjalikumalt ehteloomingule. Ta pälvis tähelepanu isikupärase maalilisusega oma tööde faktuuris, toonides ja materjalides , näiteks kaelaehe Plikad peas (1970), ning kontrastidega, mida pakuvad neisse paigutatud, tihti läbipaistmatud, kunstniku enda lihvitud kivid nagu kaelaehe Valge ahhaat (1975). 1970. aastate teisel poolel sai kividest tema ehetes domineeriv maht: kaelaehe Kivililled  (1978), ehted ise olid geomeetriliselt ranged ja monumentaalsed, 1980. aastate lõpust aga taas maalilised maastikud: kõrvarõngad Tiivad (1987). 1965. aastast tegutses Lilian Linnaks peaaegu kolme kümnendi vältel õppejõuna ERKIs, 1990. aastast professorina, suunates mitme põlvkonna tarbekunstnike ja disainerite kujunemist. 1994. aastast oli Lilian Linnaks Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Tema esimene personaalnäitus toimus 1968. aastal, viimati anti ulatuslik ülevaade kunstniku loomingust ETDMi näitustesarjas „Klassikud“ 2008. aastal. Lilian Linnaks on olnud paljudele teenäitaja ja suunaja, hea kolleeg ja õpetaja, keda jäädakse mäletama inimliku, sirgjoonelise ja ausa kaaslasena. Ta oskas võtta parima oma teele sattunud võimalustest ning seeläbi ka palju anda. Tema kohalolek jääb alati tajutavaks. Lilian Linnaks oli Eesti Kunstnike Liidu auliige. Lilian Linnaks oli abielus majandusteadlase Erik Linnaksiga. Peres kasvas tütar Epp kes on amuti metallikunstnik.
Andmed:EKABL, Tallinn, 1996;  EE 14 kd, Tallinn, 2000; www.sirp.ee › Artiklid › Kunst;  tps://www.ohtuleht.ee › Raha › Raha | Kodu;

 Loe lisaks...

Erik Linnaks (1926 – 2001) majandusteadlane

Erik Linnaks (1926 – 2001) majandusteadlane

 Sünd. 27.10.1926 Tallinn
Surn. 30.06.2001 Tallinn
Erik Linnaks sündis  Tallinnas. Tema isa August oli rätsep.  1930. a asus Linnaksite pere elama Harjumaale, Peningi valda, kus 7 ha suuruses käsitöölistalus möödus Eriku lapsepõlv. Järgnesid esimesed õpinguaastad 1934 – 1938 Pikavere algkoolis, 1938 – 1942 Tallinna I Poeglaste Progümnaasiumis ja 1942 – 1945 Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis (mis alates 1944. a nimetati ümber Tallinna Majandustehnikumiks). Keskhariduse omandanud, jätkus Eriku haridustee 1945. a Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) Majandusteaduskonnas, mille ta lõpetas 1950. a kaubandus-ökonoomika erialal. Erik Linnaks pühendas oma elust 26 aastat (1965-1991) meie üliõpilaste õpetamisele, raamatupidamise metoodika täiustamisele ning selle eriala juhtiva teaduslikmetoodilise kirjanduse loomisele. Professor Uno Mereste on oma meenutustes nimetanud Erik Linnaksit raamatupidamise eriala"… üheks meie kõigi aegade kõige intelligentsemaks ja silmapaistvamaks esindajaks". Juba õpingute ajal  avaldus tema huvi pedagoogilise töö vastu. Ta õpetas paralleelselt oma  õpingutega 1948. aastast NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse (SKV) Eesti Õppekombinaadis statistikat, raamatupidamist ja majandusanalüüsi. Seal jätkas ta mõnda aega ka pärast TPI lõpetamist. On iseloomulik, et enamus suuremaid teaduslikke uurimustöid lõppesid Erik Linnaksil oma aja tähelepanuväärse tunnustusega. Kui 1950-ndad aastad kujunesid Eesti tööstusettevõtete raamatupidamises  NSV Liidus väljatöötatud üleliiduliste arvestusmeetodite juurutamise perioodiks, siis nende vahendamisel ja kohandamisel osutusid Erik Linnaksi teened hindamatuteks. Ajavahemikus 1954-1958 tegeles ta pea- ja vanemraamatupidajate konsulteerimisega raamatupidamisarvestuse korraldamisel ca kolmekümnes juhtivas tööstusettevõttes nagu Eesti Põlevkivikaevandused, Kiviõli Keemiakombinaat,  Järvakandi tehased, Tallinna Lihakombinaat, Tartu Masinatehas Võit jt.  1962.a. kaitses Erik Linnaks Moskvas dissertatsiooni  ja talle  anti kandidaadi teaduslik kraad. Aspirantuuri ajal Moskvas oli Erik Linnaksil olnud võimalus tutvuda tolle aja esimeste teaduslike väljaannetega ökonomeetrias ning rahvamajanduse maatriksbilansside küsimustes. See tundus talle huvitav ja kui Eestis vastav institutsioon loodi, sai seal toimuva uurimissuuna teaduslikuks juhendajaks laboratooriumi juhatajana Erik Linnaks.  1965.aastal tuli Erik Linnaks tagasi TPI statistika ja raamatupidamise kateedri vanemõpetajaks ja  siis dotsendiks õpetades: sissejuhatust raamatupidamise erialasse; raamatupidamise teooriat; raamatupidamist; kulude arvestust; omahinna kalkuleerimist; bilansiteooriat. 1975.a-l kaitses Erik Linnaks Eestis edukalt majandusteaduste doktori väitekirja. Väitekirja eesmärgiks oli unifitseerida ja sünkroniseerida raamatupidamise bilansside ja rahvamajandusharude maatriksbilansside koostamise teoreetilisi ja praktilisi küsimusi. 1977.a. sai ta professoriks. Aktiivne pedagoogitöö üliõpilaste õpetamisel,erialane uurimistöö, ühiskondlik töö ja raamatupidamise metoodilise kirjanduse väljaandmine jätkusid TPI-s kuni 1991.aastani. Siis, seoses professori töökohale valimise tähtaja lõppemisega ja tervise halvenemisega palus Erik Linnaks end põhitöökoha kohustustest vabastada põhjendades avaldust pensionile jäämisega. Siiski töötas ta veel 1992. aastal poole koormusega TPI emeriitprofessorina. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 1991.aastal avas uue tööpõllu  majandusarvestuse valdkonnas. Aastatel 1990-1999 osales prof. Erik Linnaks taas juhtiva raamatupidamisspetsialistina  Eesti Vabariigi raamatupidamise ümberkorraldamisel. Ta oli Rahandusministeeriumi metoodikanõukogu esimees ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna liige. Vajadusel õpetas ta ka üliõpilasi. Prof. Erik Linnaksi suurimaks teeneks Eesti rahva ees tuleb lugeda eestikeelse majandusarvestuse metoodilise kirjanduse loomist olukorras, kus see majanduse mitme ümberkorraldamise tingimustes puudus. Prof. Erik Linnaks oli ette valmistatud  muudele töödele lisaks  hulgaliselt pädevaid  majandusarvestuse spetsialiste. Professor oli pälvinud endiste üliõpilaste austuse ja lugupidamise.   Väike Eesti rahvas võib õigustatult uhkust tunda meie endi seast võrsunud majandusteaduste tippteoreetiku ja metoodiku, prof. Erik Linnaksi üle.
Erik Linnaks oli abielus  tuntud metallikunstniku Lilian Linnaksiga. Peres kasvas tütar Epp kes on samuti metallikunstnik.
Andmed: EE, 14 kd., Tallinn, 2000; www.rmp.ee › Raamatupidamine › Raamatupidamisest spetsialisti ...; https://ojs.utlib.ee/index.php/TPEP/article/download/444/437;