Lembit Koik (1929 – 2017) jurist, spordiajakirjanik ja sporditegelane.

Lembit Koik (1929 –  2017) jurist, spordiajakirjanik ja sporditegelane.
Sünd. 03.09.1929 Tartu
Surn. 05.01.2017 Tallinn
 Lõpetas 1947 Tartu 1. kk-i ja 1952 juristina TRÜ. Sportima suunas teda õpetaja Endel Arand. Tuli 1948–1955 veepallis ÜSK ning Tallinna DÜNAMO meeskonnas 3 korda Eesti meistriks ja karikavõitjaks. 1950 SPARTAKI ülel mv-te pronks. Kuulus 1948–1955 Eesti veepallikoondisse ning 1946–1947 Tartu KALEVI korvpalli- ja jäähokimeeskonda. Töötas 1952–1966 EEESTI RAADIO, ÕHTULEHE ja SPORDILEHE info- ja sporditoimetajana ning osakonnajuhatajana. Kuid kõige kauem, osana tema elutööst,  toimetas ta aastatel 1967 - 1991 ajakirja NÕUKOGUDE ÕIGUS/EESTI JURIST. Lembit Koigi tähetee – see, mis annab põhjust rääkida temast kui Eesti taasiseseisvumisliikumise aktiivsest tegelasest – algas 1987 LOOMINGULISTE LIITUDE KULTUURINÕUKOGUS,  kuhu ta AJAKIRJANIKE LIIDU esindajana oli kutsutud. Loomeliitude ühispleenumil 1.-2. aprillil 1988 tegi ta ettepaneku pöörduda ametlikult NSV Liidu peaprokuröri poole, et tunnistada Eestis 1941. ja sõjajärgsetel aastatel aset leidnud massiküüditamised ebaseaduslikuks ning tühistada nende aluseks olnud aktid. See oli üks väljakutsetest valitsevale režiimile, milles osales ka Lembit Koik. 13. aprillil 1988 leiame Koigi telesaatest MÕTLEME VEEL ajaloolises hetkes, mis kuulutas RAHVARINDE tulekut. Koik oli RAHVARINDE asutamise deklaratsiooni allakirjutajate hulgas. Järgmised kolm aastat, mida ta ise on pidanud oma elu tähetunniks, oli Lembit Koik seotud RAHVARINDEGA, kuuludes kõigepealt RAHVARINDE AJUTISE ALGATUSKESKUSE ja seejärel RAHVARINDE enda tuumikusse. Pole liialdus öelda, et Lembit Koigi näol oli RAHVARINDEL oma esmaklassiline jurist, kelle teadmised ja oskused läksid käiku nii RAHVARINDE HARTA kui ka kümnete teiste RAHVARINDE otsuste ja resolutsioonide, aga ka  BALTI ASSAMBLEE dokumentatsiooni sõnastamisel. Lembit Koigis oli loomingulises koosluses filoloogiline sõnatundlikkus, raudne loogika ning juriidilise terminoloogia valdamine.  A-il 1991–1992  oli ta EV Ülemnõukogu esimehe nõunik, aastast 1983 ENSV teeneline jurist. Vähem oluliseks Lembit Koigi panuse puhul ei saa pidada ka tema sportlashinge. Nooruses oli ta, nagu mainitud,  mitmekordne eesti meister veepallis, hiljem tegutses veepallikohtunikuna. Oli 1960–1965 VEEPALLIFÖDERATSIOONI esimees, 1959–1967 JALGPALLI- ja JÄÄHOKIFÖDERATSIOONI presiidiumi liige, 1989–1998 Eesti spordiseaduse eelnõu töörühma juht, 1995 spordiseltsi PÕHJAKOTKAS asutajaid, volikogu esimees ja pikka aega juhatuse liige. Kuulus a-st 1985 Rhv JALGPALLIAJALOO ja –STATISTIKA FÖDERATSIOONI (ISSHS). Toimetas ja koostas spordiraamatuid, sh G. Kristjansoni raamatu EESTI RASKEJÕUSTIKU AJALOOST (1973), tegi kaastööd kalendritele ja välismaa ajakirjandusväljaannetele. Lembit Koik kuulus mitmete spordi ajalugu käsitlevate teoste autorkonda, tema 1980. aastal ilmunud RETK EESTI SPORDIAJALUKKU oli nõukogude ajal üks esimesi spordiajaloolisi käsitlusi. RAHVARINDE  lühiajaloo ning Lembit Koigi enda osalemise selles võtab kokku 2004. aastal ilmunud teos  BALTI KETT. Lembit Koik oli AL auliige (1999). EESTI SPORDIAJALOO SELTSI liige (a-st 1993), auliige (2002). Lembit Koik oli EEESTI OLÜMPIAKOMITEE üks taasasutajatest. Lembit Koigi kaasvõitlejad saatsid  suure  töömehe, hasartse ja tundliku hingega inmese viimsele teekonnale  Alo Mattiiseni kirjutatud RAHVARINDE  hümni sõnadega: Vaid ühte hoides, /vaid ühist leides / me ümbersünd saab tõesti teoks/ on Eesti päev!.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001, 2011; L.Koik BALTI KETT, Tallinn, 2004; www.postimees.ee/.../suri-ajakirjanik-ja-rahvarinde-uks-kaimalukkajatest-lembit-koik

 Loe lisaks....