Hilda Fernanda Koni (1925 – 1996) laulja

Kultuurilooline haud

V, LÄ C, 4-2, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Alfred Koni 27.12.1914 19.12.2003
Hilda-Fernanda Koni 01.01.1925 01.03.1996 03.04.1996

Hilda Fernanda Koni (1925 – 1996) laulja
Sünd.01.01.1925 Narva
Surn. 01.03.1996 Tallinn
Hilda Koni sündis Narvas Leena Novik / Müür (Jürjev) ja Aleksnder Müür´i tütrena. Hilda Koni lapsepõlv möödus lastekodus. Tütrele Annele jutustas ema, et laulda armastas ta juba lapsena ja laulis ka lastekodus. Tütar mäletab, et ka hiljem nende  kodus laulis ema saksa šlaagreid,  mida omal ajal olid laulnud Z.Leander ja M.Dietrich, sealjuures end ise klaveril saates. Professionaalset muusikalist haridust Hilda  Konil ei olnud, tal oli suur loomulik muusikaanne.  Oma tütre Anne  oskas ta  targalt panna kodus klaverit õppima ja hiljem ka konservatooriumi suunata. Tütar Anne Dorbekist sai koormeister.  Hilda Koni klaveril  lõi oma laule ka Raimond Valgre,  kes oli nende kodus sage külaline ja hea tuttav.  Ema, õieti duett Sibul-Koni,  käis tihti kontsertreisidel koos Vello Orumetsa, Arne Miku, teinekord oli kaasas ksülofonimängija Neeme Järvi.  Laulja Heli Lääts laulis 1953.a. koos Hilda  Koniga (seal ka L.Sibul) ja ta mäletab Hilda  ainulaadset hääletämbrit seniajani. H.Lääts mäletas nende ansambli ringreise kus temagi kaasa tegi, kehvi ööbimistingimusi, aga Hilda ja  Leida ei nurisenud ja olid alati heas tujus. Hilda Koni ja Leida Sibul laulsid aastaid koos duetti (1955-61). Eesti Televisiooni muusikatoimetaja Reet Linna mäletas duetti -   Leida oli siis blond kõrgema häälega, Hilda tumedapäine ja madalama häälega. Kuid nende populaarsus kestab ikka tänase päevani ja mõnes mõttes olid nad nagu must ja valge koer. Eks nende populaarsus tugines ka sellele, et selliseid duette tookord palju polnud ja nad olid väga sarmikad. Pluss ka need lood, mida nad laulsid, need olid tolle aja hitid. Lisaks KEVADKUULE olid ülipopulaarsed MAIKUU, KUI SAJA AASTA KESTEL, ON KALLIS MULLE KODUPAIK  jt. Eks ikka lavaline sarm oli see, mis võlus. Ja nad esinesid paljudes estraadikavades. Heli Lääts meenutas, et ansambel oli edukas, daamide hääled kõlasid suurepäraselt kokku.  Inimesena oli Hilda Koni väga sõbralik. Osalenud ka  filmis KESKEA RÕÕMUD,  sealgi koos L.Sibulaga lauldes oma populaarset laulu KEVADKUUL. Nad olid võttetrupi lemmikud,  alati heataujulised,  võttes asja siiski kire ja tõsidusega. Oma 50 sünnipäeval otsustas Hilda Koni lavalt lahkuda kuna pidas end lava jaoks vanaks. Tütar meenutas, et see polnud emale kerge. Aga Hilda ei jäänud tegevuseta. Temast sai Tallinna Naha-ja Jalatsitootmiskoondise KOMMUNAAR  klubijuhataja.  Ta rajas vabrikusse 1962.a. nukuringi, mille juhatajaks kutsus RAT  ESTONIA  solisti Harri Vasara.  Näitlejateks tulid sama vabriku noored ning koos hakati ette valmistama lavastusi. Nukkude detailide valmistamine, nende kokku monteerimine, liikuma panemine, rõivaste välja lõikamine, dekoratsioonide maalimine ja lavakujundus oli Harri Vasara loominguline töö. Esimeseks koduks sai teatrile KOMMUNAARI punanurk, kuid oldi ka hästi palju ratastel (käidi esinemas üle Eesti ja ka välismaal). 1980. aastal omistati teatrile rahvateatri nimetus ning hakati osalema rahavateatrite festivalidel ning näitustel. Sellest sai alguse Eesti Marionett-teater, mis mõningate tõusude-langustega tegutseb seniajani  Salme kultuurikeskuses.Naisduett Sibul ja Koni olid 50ndate lõpul ja 60ndate algul Eestimaal ülipopulaarsed. Hilda Koni lahkus taevaste muusikute juurde märtsis 1996. Tema laulupartner  Leida Sibul järgnes talle 2012.a. sõbrapäeval. Mõlemad lauljatarid puhkavad Rahumäe kalmistul.
Andmed:  ÕHTULEHT, 01.03.20016.

 

 

 

Loe lisaks......