Kaarel Karm(1906-1979)

Kaarel Karmi haud

Kaarel Karm (sünd. Länts) (1906 - 1979) näitleja

Sünd.18.10.1906 Narva
Surn. 02.08.1979 Tallinn

Sündinud Narvas, isa kütja, ema kuduja. Õppis 1914-22 Tallinna poeglaste kommertskoolis ja 1922-25 dekoratsioonierialal Riigi Kunsttööstuskoolis. Alustas lavateed 1925 ESTONIA-s. Soovijaid oli 200 ja KK oli 6 nooruki hulgas kes tööle võeti. Jalas ainumad olemasolevad kingad ja seljas esimene rätsepa tehtud ülikond. Esines algul operetis, ooperis ja balletis. Ta oli kooli 15 aastasena pooleli jätnud ja kaks korda kaubalaeva madrusena  Inglismaal käinud. Käis ka sõjaväes. Naasnuna teatrisse töötas 1928-32 inspitsiendina, kuna näitlejatööks tunnistati andetuks. KK arvas ise teisiti. Kogu vaba aja viibis teatris ja kinos, vaatas ja õppis. Võttis  liikumis- ja laulutunde, ratsutas ja kuulus ESTONIA jalgpallimeeskonda. Liikumisel oli abiks nooruses tehtud sport: oda, koolinoorte meister riistvõimlemises, vehklemis ja  poksioskus, jooksmine  ja laskesport. Oli 1932-42 ja 1943-49 ESTONIA ning 1942-43 ja 1949-79 DRAAMATEATRI näitleja. Tema esimene suurroll oli Marius (Pagnoli KAUGED RANNAD).  Käis 1938 presidendi stipendiaadina Lääne-Euroopa riikides õppereisil.  15  aastat kestnud ränga töö tulemusena jõudis KK 1940.aastaks 34 aastasena ESTONIA tippude hulka. Ta oli töötanud 19 lavastaja käe all 115-s rollis. 1935 aastal kirjutati, et see hooaeg kuulub KK-le (1934 kuulus A.Eskolale). Nõukogude teatrisse  astus KK küpse kunstnikuna ja väljakujunenud isiksusena. Tal oli erakordne sotsiaalne taju, intuitsioon, lavaline sarm, rikkalik fantaasia ja kujutlusvõime.  KK hääl oli jõuline, suure ulatusga, isikupärase tämbriga,  selge diktsioon. Sportlik figuur, arenenud rütmitunne, musikaalsus. Oskas kanda kõikide ajastute kostüüme. Enesekriitiline, hämmastava töövõimega, tajus ilu, tunnetas ülevust. Tal oli kunstniku madal valulävi. KK pärines nn "tähtede ansamblist" M.Mikiver kirjutas et KK -le ei tähendanud midagi kehtestatud autoriteedid, tema tunnistas ja tunnetas neid ise - Shakespeare, Lermontov, Smuul, Tammsaare. Talle ei suudetud midagi suureks rääkida mis  seda polnud, see kehtis ka lavastajate ja kolleegide suhtes. KK-l ei olnud õpetajaid, ta õppis ise elust ja teistelt näitlejailt. Austas väga  Lauterit kes lõi teatri, kellel oli tugev distsipliin, Põldroosi kui lavastajat ja Pinnat,  kes oli näitlejate hulgas tõeline k u n s t n i k. KK loodud Hamlet 1945.a pani mõtlema koos KK endaga, et osa ongi talle loodud. Lõi kõige võitlevama Hamleti. Aga ta mängis suurepäraselt kõiki Shakespeare kujusid- Petruchiot, Orsinot, Richard III jt. 1959 a peale Moskva dekaadi kus ta esines Antoniusena, omistati talle NSV Liidu rahvakunstniku aunimetus. See ei olnud asjata, saalist jälgisid teda maailmakuulsad  korüfeed. Suurepärased rollid olid veel tema Arbenin Lermontovi MASKIBALLIS ja Olovernes Tammsaare JUUDITIS. P.Põlroosi sõnutsi KK mängus oli lisaks kõigele olulisele palju tõsist ja haaravat kunsti. KK rõhutas et Eesti teatris on olnud naisi, aga meie teater on m e e s t e  teater. KK leidis et tema noorusaegne teater oskas noorusele sisendada lugupidavat suhtumist maailma ja oma kultuuripärandisse, ning selle  kandjatesse.  Keerulised suhted olid KK-l A.Eskolaga, kellega oli nooruses sõber, teatris ka rivaal.
Esinenud ETV-s, mänginud kuuldemängudes ("Hamlet", 1954; „Kohtunik lõksus", 1961; „Paadiga metsas", 1967) ja 15 filmis ("Jahid merel", 1955; "Jäljed", 1963, „Kirjad Sõgedate külast", 1966, kõik Tallinnfilm). Temast on film „Kaarel Karm" (1966, Eesti Telefilm). ENSV tnl. kunstnik (1946), ENSV rahvakunstnik (1956), NSVL rahvakunstnik (1956). Balti teatrikevade laureaat 1957 ja 1958. Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1959. Lenini orden 1956. ENL-i (1934) ja ETÜ liige (1954).  Oli abielus 1932-64 Alice-Elfriede Sermaniga ja a-st 1965 Inna Taarnaga.

Andmed:; L.Vellerand TUNDELISED TEATRIPORTREED, Tallinn, 1984;  K.Karm LEHITSEDES...., Tallinn, 1983; I.Taarna MU HING ON...., Tallinn, 1990; ETBL, Tallinn, 2000;http://www.epl.ee/news/kultuur/kristjan-paul-virve-eskola-ilu-oli-filmi-alus.d?id=51142475;http://www.temuki.ee/numbers/2009/6-7/article4918.pdf

Loe lisaks...