Voldemar Miller (1911 – 2006) ajaloolane, raamatuteadlane, lastekirjanik

Ajaloolane ja Kirjanik

Kultuurilooline haud

V, 6, 3429, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Ester Miller 07.04.1926 01.06.1988 05.06.1988
Voldemar Miller 07.02.1911 26.04.2006 03.05.2006
  Voldemar Miller (1911 - 2006) ajaloolane, raamatuteadlane, lastekirjanik Sünd. 07.02.1911  Kihelkonna v. Surn. 26.04.2006 Tallinn VM sündis Saaremaal külakoolmeistri peres. Sai hariduse Kuressaare linna algkoolis töötades paralleelselt karjapoisina, veovoorimehena, ehitustöölisena. Pärast Kuressaare gümnaasiumi lõpetamist asus ta Tartu ülikoolis 1930-42 (vaheaegadega) õppima eesti-ja põhjamaade ja üldajalugu, klassikalist filoloogiat, arheoloogiat ja arhiivindust.Vahepeal töötas ta koduõpetajana, Kuressaare lehe MEIE MAA korrektorina. A-il1932-33 oli sõjaväes.  Õppis eksternina veel 1946-50. Alates 1937.a. töötas ta Eesti Ajalooarhiivis, algul abitööjõuna, hiljem arhivaarina, aastatel 1944 - 1950 oli arhiivi ülem. Saksa okupatsiooni ajal oli assistent arhiivis, kuni mob.-ni., oli õppepataljonis voorikompanii arveametnik. Siis töötas taas arhiivis, 1950. aasta veebruaris läks VM arreteerimisest pääsemiseks (saksa sõjaväes olemise eest) vabatahtlikult tööle Käva kaevandusse, kuhu jäi kaheks aastaks. Järgmised pool sajandit oli VM seotud raamatukogundusega, töötades Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogus (1952 - 1977) esmalt bibliograafi ja toimetajana, hiljem BALTICA osak. juhatajana ja Eesti Rahvusraamatukogus (1978 - 1996). Eesti raamatukogunduse arengus on olulisel kohal tema 1960. aastatel formuleeritud baltica ja raamatu rariteetsuse kriteerium. Emakeele ja emakeelse raamatukultuuri arengut pidas ta eesti rahvuse  kujunemise ja kestmise kandvaks jõuks. Tema eestvedamisel sai teoks raamatuaasta tähistamine 1975. aastal seoses 450. aasta möödumisega esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Kuigi kavandatud üritusi ei lubatud ametlikult nimetada eesti raamatu aastaks, olid ettevõtmised suurejoonelised: Kunstihoones korraldati esinduslik raamatunäitus, ilmus album ESIMESED EESTI RAAMATUD (1976). Tema algatusel valmis ülevaateteos EESTI RAAMAT 1525 - 1975 (1978). Eriti väärtuslik on selles VM enda kirjutatud vanema raamatuloo käsitlus, mille juures esmakordselt näidati eestikeelse raamatu seost baltisaksa kultuuri ja raamatuga. 1991. aastal pälvis V M Eesti raamatuajaloo uurimisel tehtu eest Friedrich Puksoo preemia. Võrdväärselt raamatukogutööga pühendas VM oma energia kodu-uurimisele. Ta oli 1958. aastal moodustatud kodu-uurimise komisjoni liige ning koolinoorte kodu-uurimiskonverentside algataja. 1963. aastal asutas ta koos aatekaaslastega Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi. VM osavõtul sündis Eesti Televisiooni saatesari MAJAD TÄIS MÄLESTUSI ning kaheköiteline koguteos TALLINNA AJALUGU (1969, 1976), millele ta ise kirjutas kultuuriloolised peatükid. Tallinna linnavõimud tänasid 1999. aastal Tallinna ajaloo uurimisel tehtu eest V M-t linna teenetemärgiga. Kirjanikuna sai VM tuntuks lasteraamatute autorina. Tema esimesed lühijutud jõudsid lugejani ajakirjas TÄHEKE ning kogumikes KIRJU-MIRJU ja JUTUPAUNIK. Esimene lasteraamat KIKI ilmus 1966. aastal. Muinasjutulise TILLEPRINTSESS´i pärgasid noored lugejad 1992. aastal Eesti esimese kaasaegse lastekirjanduse auhinna Nukitsaga. Jutukogu MEREHUNDIJUTUD (I-II, 1984, 1993) andis autorile koha Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimistus. Eesti ajaloo, keele ja kirjakultuuri uurimist ning tutvustamist pidas V Mr tähtsaks kõigile seltsidele ja orga­nisatsioonidele, mille tööst ta osa võttis: Arhivaaride Ühingus, Raamatukoguhoidjate Ühingus, Kodu-uurimise Seltsis, Muinsuskaitse Seltsis, Estonia Seltsis, Emakeele Seltsis, Kirjanike Liidus jm. VM-t on tunnustatud Riigivapi IV klassi ordeniga. 1996. aastal pälvis ta Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia, 1998. aastal Avatud Eesti Fondi iseseisvuspäeva auhinna. VM-i suurimaks teeneks tuleks aga kindlasti pidada tema tegevust Eestimaa ajaloolise mälu päästmisel võõrvõimu keerulistel aastatel, kuna läbi ajaloo on totalitaarsete režiimide üheks tähtsamaks tunnusjooneks olnud rahva ajaloolise mälu hävitamine. Ja kui meil praegu on võimalik raamatukogudes lugeda haruldasi vanu foliante ja arhiivides uurida ajaloolisi dokumente, siis teadkem - paljuski on see VM teene. VM rääkis ise, et oluline oli esialgu see, et ta viis eriosakondadest suured massid raamatuid, mis pidi hävitatama, kuid ei olnud veel hävitatud, suuremalt osalt raamatukogudesse. Kaasegsed teavad, kui ohtlik oli see tegevus, aga  ka seda, kui oluline Eestimaa mälu olemajäämisele. Andmed: M.Vilbaste TLM kodu-uurimise ringi BT, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000;  EKL Tallinn, 2000; http://www.saartehaal.ee/2011/02/07/saarlane-kes-aitas-paasta-meie-ajaloolist-malu-voldemar-miller-100/; EPL, 4. märts 2006; http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3254; M.Kask isikl. vestlused. Loe lisaks...