Kristiine Hildegard Mark-Mei (1985 – 1969) kujur ja graafik

Kristiine Hildegard Mark-Mei (1985 – 1969) kujur ja graafik

Sünd. 13.01.1895 Liepaja
Surn. 20.12.1969 Tallinn

KM sündis Lätis tuntud merendustegelase Juhan Mei perekonnas. KM lõpetas Helsingis  Soome kunstiühingu kooli skulptuuri alal.  Täiendas end hiljem  kunstikoolis PALLAS.  Oli 1916-23 EV Tallinna Kunsttööstuskoolis jm õpetaja.. Töötas 1941-47 TRÜ  arheoloogiamuuseumis ja 1947-54 ENSV-s Ajaloo Instituudis arheoloogiasektoris teadustööde jooniste tegijana. Viljeles figuraalset terrakota- ja vähemal määral ka majoolikapisiplastikat. KM on kujutanud humoristlikult eesti kirjanikke ja kunstnikke, loonud olustikulisi skulptuurikompositsioone. Tema vaimukad šaržid meie loomeinimestest olid omapärane ja erandlik nähtus eesti tõsisel skulptiuurimaastikul. Näiteks ISTUV SUITSUMEES (1931), RANNAL (1933).  II ilmasõja ajal enamus tema töid hävis. KM on lisaks  illustreerinud omaaegset populaarset ajakirja TALUPERENAINE, joonistanud talurahvaarhitektuuri, kujundanud auaadresse. Ta tegutses ka tarbekunstnikuna ja raamatuillustraatorina.
KM  õed Lydia ja Natalie olid tuntud Eesti kunstnikud.  Tema lapsed olid Lüüdia Vallimäe-Mark, Karin Mark ja Elga Mark-Kurik.
Andmed: EKA 1.kd/II, Tallinn,1977; EKABL, Tallinn, 1996¸

Natalie Mei (1900 – 1975) kostüümikunstnik

Sünd. 10.01.1900 Liepaja
Surn. 29.07.1975 Tallinn
N M sündis Liepajas (Läti) Hiiumaalt pärit laevakapteni Juhan Mei viielapselises peres, kust on sirgunud kolm eesti kunstiloos silmapaistvat naiskunstnikku – lisaks Natalie Meile ka ta õed Lydia Starkopf-Mei ja Kristiine Mark-Mei. 1912. asus perekond elama Tallinna ning 1917 lõpetas NM Tallinna tütarlastegümnaasiumi. 1917–1918 elas NM Petrogradis, kus ta alustas 1918.a. kunstiõpinguid Petrogradi Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Õpinguid jätkas ta  Tallinnas Nikolai Triigi juures ning Tartus PALLASES aastatel 1921 – 24. Oli 1924-25 Võru Õpetajate seminari ja 1925-40 Tallinna tütarlaste kommertskooli kunstiõpetaja, 1929-35 ja 1944-56 ESTONIA teatri kostüümikunstnik (1930-35 rõivastusala juhataja) ning 1940-64 ERKI õppejõud (1944-46 ja 1950-64 tekstiilikateedri juhataja).  1920. aastatel akvarellidega huvi äratanud noore kunstniku loometeesse tõi pöörde 1929. aastal Ants Lauteri kutsel tööleasumine ESTONIASSE. NM debüüt kostüümikunstnikuna A.Lauteri lavastatud TORMIS oli üliedukas. Rõhutades järjekindlalt meie toonases stsenograafiatraditsioonis uut ideed lavastuse kui terviku juurde kuuluvast kostüümist, kujunes N M-st esimene kostüümikujundusele pühendunud eesti teatrikunstnik. Tema kostüümiloomingut iseloomustab tundlik ja teravmeelne karakteri tabamine, särav vaimukus ning suurepärane akvarellitehnika. NM oli esimene, kes hakkas suhtuma kostüümi kui lavastuse terviklikku osasse kuna varem rõhutati ESTONIAS ainult peaosalise välimust. NM hakkas tähelepanu pöörama kogu ansamblile – püüdes viia kostüüme kooskõlla lavastuse põhilaadiga ning tuua esile lavastaja ja näitleja taotlusi ühe või teise tüübi puhul. Ta otsis terviklikkust ja kostüümide omavahelist tasakaalu, pööras tähelepanu ka koori riietusele, grupeerides neid suuremateks värvirühmadeks, püüdis kostüümiga välja tuua tegelase olemust, leides selleks tihti vaimukaid ajastukostüümi detaile. Silmapaistvaks näiteks NM  tihedast koostööst Voldemar Haasiga on Tubina balleti KRATT esmalavastus ESTONIAS 1944. aastal. Aastail 1940 –1964 oli N M ühtlasi Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Õpilaste sõnul oli N M hästi suur ja vitaalne naine, kaugeltki mitte piltilus, aga väga sarmikas; pidude hing, kelles oli küllaga huumorit. Vaimukus läbib märksõnana ka kogu NM loomingut: kostüümikavandid ei piirdu mitte ainult rõivastega, vaid annavad pildi ka tegelase karakterist.  Lavakuju karakterit napilt ja täpselt väljendav siluett on ju üks N M teatrikostüümide tugevaid külgi. Lisaks joonistas NM karikatuure, pilades esimese vabariigi ajal isegi K. Pätsi ja hiljem kilukarbi-soenguga vene baabasid. Muljetavaldavalt  tegeles NM ka raamatugraafikaga, seda peamiselt 1920.-30..a-il;  A.Tshehhovi KINGSEPP JA PAHARET, 1923; J.Jaigi PAJUPILL, 1937; E. Bornhöhe KUULSUSE NARRID, 1941. 1920. a-te lõpus ja 1930. a-te alguses lõi ilmeka tüübistikuga ekspressionistlikke ja uusasjalikke joonistusi  nagu KALARAND (pliiats) ning kollaazhitehnikas (ajakirjaväljalõiked, siid, kalingur) karakterportreid  MEHE PORTREE (1932). Tegutsenud ka  filmikunstnikuna PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN (1964). Ent kui huvitav N M ka poleks mis tahes teises žanris, tema kandvaim ala, tema trump on ikkagi teatrikostüüm. Viimases ühenduvad tema meisterlikkus joonistuses ja akvarellitehnikas, võime tabada karakterit inimestes ja olukordades, jutustamislust, muhe huumor ja oskus seda doseerida, tundlikkus ajastu stiili ja vaimu, autori stiili ja vaimu suhtes – omadused, millest kord üks, kord teine tõuseb esile muudes žanrites. Ses mõttes sarnaneb ta Léon Bakstiga, kes oli hiilgav graafik, suurepärane maalija-portretist jne., kuid sai Euroopa-kuulsuseks just kostüümikunstnikuna. Mõlemad olid haruldase teatrinärviga, võiks koguni öelda, et lavastajanärviga kunstnikud, kelle kostüümikavandite komplektid loovad oma väljendusrikkuses ettekujutuse ideaalselt terviklikest ja stiilsetest lavastustest.
NM oli Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1945). A-st 1958 Kunstnike Liidu ja a-st 1968 Eesti Teatriühingu liige.
Andmed: E.Pihlak NATALIE MEI, Tallinn, 1962; EESTI KUNSTI AJALUGU 1/2 k, Tallinn 1970/77.a.; http://www.sirp.ee/archive/2000/10.03.00/Kunst/kunst1-2.html; ; H.Kompus MAAILM ON SÜNDINUD…., Tartu, 1996; EKABL, Tallinn, 1996;

 Loe lisaks...

Juhan Mei (Johann Mey) (1867 – 1927) hüdrograaf, geodeet, kolonelleitnant
Sünd. 19.11.1867 Suuremõisa v.
Surn. 05.04.1927 Tallinn
JM sündis Hiiumaal meremehe perekonda. Tollastele  rannalastele  omaselt tundis varakult huvi laevanduse ja merenduse vastu. Õppis mõne aasta Tallinna kreiskoolis.  Asus 16.aastasena tööle kaubalaevale. Hiljem õppis Paldiski ja Liibavi (Liepaja) merekoolides ja omandas kaugesõidu tüürimehe kutse.  Täiendas end Peterburis (sooritas 1897 mereväe kadetikorpuse juures kapteni- ja mereväeohvitseri eksami) ning Saksamaal, Hollandis ja Suurbritannias  kus 1914.a tutvus moodsa sadamaehitusega. Alampolkovnik (1916, vormistati 1922 kolonelleitnandiks). Oli 1892–1917 hüdrograafi ja vesiehituseriteadlasena tegev Liepāja sõjasadama ja Tallinna Uue Sõjasadama ehitamisel. Juhatas hüdrograafilisi ja süvendustöid  Soela väinas (1906) ja Muhu väinas (1916, Muhu väina suur merekanal, hilisem nn Slava kanal), Tallinna lähistel ning Soome skäärides (tema töö tulemusena moodustusid uued faarvaatrid Barösundis, Tammisaari ja Porkkala juures). SattusVene laevastiku evakueerudes sügisel 1917 Venemaale Petrogradi, kust opteeris 1920 Eestisse. Tegutses seejärel merejõudude staabi ohvitserina, traaleridivisjoni ülemana ning kindralstaabis topohüdrograafiaosakonna kartograafina. Mõõdistas 1921–26 Eesti rannikumerd ja sadamaid ning koostas kaarte. Toimetanud kindralstaabi väljaannetena ilmunud topohüdrograafia aastaraamatuid (1924. aasta lisana INGLISE-EESTI MERESÕNASTIK MEREKAARTIDE JA LOOTSIRAAMATUTE JUURDE, 1925) ja meresõidukäsiraamatu EESTI LOOTS (1927). JM oli oma ala suurepärane spetsialist.
Nooruses võttis osa ka rahvaluule ja ka vanavara kogumisest Jakob Hurdale, sarnaselt venna Madis Meiga. Tema mitmekülgsuse ja vaimuanded pärisid ta lapsed. JM abiellus Marie Oengoga, neil oli neli last, tütred hakkasid kunstnikuks: Natalie, Kristine ja Lydia. Poeg Peeter Mey (Mei) oli sõjaväelane.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; ee 14 KD, Tallinn, 2000; entsyklopeedia.ee/artikkel/mei_juhan

Loe lisaks...

Lidia (Lydia) Starkopf-Mei (1896 – 1965) kunstnik, akvarellist
Sünd 01.07.1896 Liepaja
Surn. 14.09.1965 Tallinn
LM  sündis Lätis Liepajas Hiiumaalt pärit laevakapteni perre, kolmest tütrest teisena. Lõpetas 1915 Tallinna tütarlaste gümnaasiumi. Õppis 1915–1916 Peterburis Bagajevi arhitektuurikursustel ning  1916- 18 Petrogradi Naiste Polütehnilises Instituudis arhitektuuri .Tulnud Eestisse töötas ta 1918–1919 arhitekti abina Tallinna Linnavalitsuses. 1919 esines esmakordselt Tartus  kunstiühing PALLASE kunstinäitusel ning täiendas end N. Triigi juures maali alal. 1920–1921 töötas Tartu Õpetajate Seminaris joonistusõpetajana. Järgneval kahel aastal viibis korduvalt Saksamaal, peamiselt kopsuhaigete sanatooriumides. Esines 1925. aastast alates järjekindlalt näitustel nii Eestis kui Helsingis, Riias, Berliinis, Amsterdamis jm. LM varases loomingus domineerivad portreed ja natüürmordid. LM tõusis eesti kunstielus esile 1920ndatel, mil tema põhitehnikaks kujunes akvarell. Kahe maailmasõja vahel kujunes temast üks arvestatavamaid natüürmordi ja akvarellportreed viljelejaid. Erinevalt harjumuspärasest ettekujutusest akvarellmaalist on LM looming suureformaadiline ning nii kompositsiooni kui maalilise kvaliteedi poolest silmapaistev. Tema loomingus kajastusid Euroopast Eestisse jõudnud uute kunstivoolude, eelkõige uusasjalikkuse ja art deco mõjud, mis kohalikus kunstikontekstis küll tuntavalt mahendusid.
LM naiseportreed võluvad intiimse soojusega, moodustades sõjaeelses kunstipärandis omaette peatüki (maal DAAM PÄEVAVARJUGA (1936),  siin nähtub LM huvi ka valgusprobleemide vastu). Juba 1930ndate aastate lõpus hakkasid tema loomingus domineerima motiivid loodusest, lopsakad vaikelud, ei puudunud ka paar agulimotiivi (AGUL, ALEV). Sõjajärgsetel aastakümnetel hakkas kunstnik üha enam tegelema lillemaaliga ja tema akvarellikäsitlus muutus ajastule vastu tulles detailitäpseks. Lillede haprus ja võlu tuleb eriti ilmekalt esile heledal foonil. Intiimsust lisab tööle ka lihtsavormiliste tumedate savianumate kasutamine. LM on jäädvustanud nii lihtsaid põllulilli kui ka suurejoonelisi bukette. Samuti maalis ta puu- ja köögiviljadega vaikelusid, kujutades neil igapäevaseid tarbeesemeid näit.  TURSK, NATÜÜRMORT ARBUUSIGA jpm.  On teinud ka talumööblikavandeid, kujundanud eksliibriseid, raamatuillustratsioone ning maalinud portselani. Aastatel 1950–1960 töötas tekstiilikujundajana ja kavandas postkaarte.
Aastast 1925 EKKKÜ liige, 1931–35EKR-i liige, 1936 RaKü liige, 1946. aastast Kunstnike Liidu liige. LM  oli a.-il 1920-28 abielus kujur Anton Starkopfiga. Meremuuseumi rajaja kapten Madis Mei (maet. Rahumäele) oli tema onu, kunstnikud Natalie ja Kristine aga õed.
Andmed: K.Laane ERAARHIV; EESTI KUNSTI AJALUGU 1/2 kd, Tallinn 1970/77.a.; ; H.Kompus MAAILM ON SÜNDINUD…., Tartu, 1996; EKABL, Tallinn, 1996;

Loe lisaks...