Aado Lüüs (a-ni 1936 Adolf-Voldemar) sõjaväelane, VR II/3

Aado Lüüs (a-ni 1936 Adolf-Voldemar) sõjaväelane, VR II/3
Sünd. 18.09.1896 Vana-Antsla v.
Surn. 16.02.1980 Tallinn
Aado Lüüs sündis Võrumaal kaupmehe peres. Õppis Võru linnakoolis, siis  Valgas pedagoogilistel kursustel, 3. Peterhofi lipnikekoolis. I Ilmasõja  ajal 1916.a. oli  juulist1. tagavarasuurtükiväe divisjonis tsaariarmees, hiljem 2. tagavarapataljonis. Siis oli sõjakoolis ja 1916.a. oli lipnik. Edasi teotses nooremohvitserina 171. tagavarapataljonis ja mitmel pool mujal olles ka 4.Läti Vidzeme kütipolgus. Sai rooduülemaks, aga 1918.a. jaanuarist vabastati teenistusest tsaariarmees. Töötas õpetajana Karula kihelkonnakoolis ja Petseri eesti algkoolis. Vabadussõjas alates 01.03.1919.a. ohvitseride reservis. Peagi määrati ta  Scouts pataljoni A company  nooremohvitseriks, hiljem  aga kuulipildujate roodu ülemaks, edasi oli 2. pataljoni ülem. Võitles lahinguis Punaarmee vastu Põhja-Lätis ning Pihkva ja Narva rindel, sai 24.05.1919 Irboska all haavata. Tema  aukraad tõusis ja 1920 oli ta  alamkapten, 1924 kapten. 1920.a. vabastati ta sõjaväeteenistusest. Temale anti vahvuse eest Vabadussõjas  Dubrovka lahingus 24.05.1919.a.  VR II/3. Lisaks sai prii kooli kõgkooli lõpuni ja  Tartumaal Ropka v. Lemmatsis Lüüsi talu. Selle müüs ta 1930.a. ära. Evis ka teisi kõrgeid riiklikke autasusid. Peale sõda jätkas õpinguid Tartus õpetajate seminaris, siis Tartu Ülikooli  põllumajandus-ja õigusteaduskonnas, ei lõpetanud kõrgkooli. Käis a-il 1924-1925 alalisväe  ohvitseride kursustel ja 1929.a. pataljoniülemate kursustel. Töötas peale sõda 1923.a.  piirivalve Narva jsk. Komarovka raj. ülemana. Jätkas tööd  piirivalves, olles vajadusel Narva, Valga, Petseri, Narva-Jõesuu raj. ülem. 1923.a. oli Tallinna jsk. ülem. Sai majori, 1938.a. kolonelleitnandi aukraadi.  Oli piirivalve brigaadikohtu ja piirivalve kohtu liige, piirivalve ohvitseride kogu juhatuse liige ja ohvitseride kogu abiesimees, samuti oli ta VRVÜ Tallinna osak. liige. Kui Punaarmee Eesti okupeeris 1940.a. siis oli ka Aado Lüüs Punaarmees olles  22. territoriaallaskurkorpuse 180. diviisi 21.  laskurpolgu pataljoniülem. 1941.a. juulis viidi ta koos väeosaga  Venemaale.  Seal oli ta  pataljoni-ja  polguülema majandusabi. Võitles  Saksa vägede vastu Porhovi ja Staraja Russa piirkonnas. 1941 sügisest arvati reservi ja saadeti  Kuibõševi obl. kolhoosi Krasnõi Lovets kaluriks. 1942.a. alguses mobiliseeriti taas Punaarmeesse, töötas Kirgiisias  Leninopoli  1. Keskkoolis sõjalise õpetajana.  1944.a. sügisest  1.Eesti üksiku  tagavaralaskurpolgu ohvitseride reservis. Naases Eestisse, töötas TPI sõjalise ettevalmistuse  kateedri vanemõpetajana. 1948.a. maikuus vabastati  Aado Lüüs sõjaväeteenistusest. Töötas elektri-ja metallitööstuse Arba  meistri ja tsehhijuhatajana. 1949.a kevadel sai Tallinna loomaaia direktoriks. 1951.a. oli  puusepp Tallinna  Keskrajooni tööstuskombinaadis, oli veel mõnel teisel töökohal. 1959.a.  tööstuskombinaadis Parkett, hiljem  masinaehitustehases Teras remondilukksepp. 1965.a. kevadel sai pensionile.
Aado Lüüs oli kaks korda  abielus. Esimene abikaasa Mary, lahutas sellest 1932.a. Teine abikaasa Amarta-Rosalie kellega Aadol oli ühine tütar Maret.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016; NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS 1940-1988, Memento raamatud kd 3 lk. 536; M.Krikk  "Voldemar Särak ja luuregrupp "Haukka", Tallinn, 2011;

 Loe lisaks....