Peeter Tauk (1878 – 1959) diplomaat ja kunstikoguja

Peeter Tauk (1878 – 1959) diplomaat ja kunstikoguja
Sünd. 12.06.1878 Hummuli v.
Surn. 17.12.1959 Tallinn
Sündis Viljandimaal karjamõisapida Henriku ja tema naise Mai  paljulapselisse perre. Peeter Tauk  õppis  Valga  reaalkoolis, sooritas  Pärnu gümnaasiumi juures apteekriõpilase eksami. A-l 1902  sooritas TÜ juures apteegiabilise eksami ja 1907.a. Peterburi 1. kadetikorpuse juures keskkooli lõpueksami. A-il 1907- 1921, vaheaegadega,  õppis  Peterburi  mäeinstituudis ja oli vabakuulaja arheoloogiainstituudis. Kuulus EÜS PÕHJALA-sse. Töötas apteegis Kroonlinnas ja Uurali  Zlatousti tehastes. 1914.a-st oli Uurali riigitehaste esindaja ja a-il  1918-1921 Petrogradi rahapaja asejuhataja. 1922.a oli  Eesti Riigikassa esindaja Petrogradi  KOPT juures. Sama aasta  augustist oli KOPT II sekretär, aastalõpul aga juba  Petrogradi kindral-konsulaadi sekretär- konsul. 1923.a. algusest oli ta asekonsul. 1924.a oktoobrist kuni 1925.a. jaanuari keskpaigani oli Peeter Tauk Eestimaa VM teenistuses. Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Vabariigi välisdiplomaatia ajalugu on omavahel tihedalt seotud. Kirglik kollektsionäär Peeter Tauk, Eesti Vabariigi aukonsul Peterburis, pühendus kunstile sedavõrd, et temast sai 1927. aastal Eesti Kunstimuuseumi juhataja.  Eesti suurima kunstikoguja  Mikkeli sõnul pidanud Peeter Tauk Peterburis apteeki ning pärast Eesti iseseisvumist oli ta samas linnas Eesti konsul. Peeter Tauki kunstikogus oli üle 300 maali ja nende seas väga väärtuslikke. Paljud maalid jäid Peterburgi, kui konsulaat likvideeriti. Ta ei saanud neid maale ära tuua ja saatis need Eesti saatkonda Moskvasse. Seal olid need kaua aega seinal. Vististi  alles 1970. aastate algul saadeti osa nendest  Eestisse  muuseumi. Mitmed Peeter Taugi maalid jõudsid ka Mikkeli kogusse, tema enda arvates kaheksa-üheksa tükki. Peeter Tauk oli mõnda aega ka Vasalemma tellisetehase direktor. Peeter Tauk ei unustanud ka oma kodukanti.  Seitse Helme koguduse meest (kindralid-ministrid Jaan Soots, Paul Lill, Aleksander Jaakson, riigi statistikabüroo direktor Albert Pullerits, riigikontrolöri abi Hans Ahven, tööstuse direktor H. Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K. Koljo) nende hulgas ka kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk,  panid kokku 1500 krooni ja kinkisid  Helme kirikule (hävis II ilmasõjas, 1944.a.) vitraažklaasidega akna. Akna raamistik valmistati Rootsist ostetud sajast kilost vasest. Värvilised klaasid, tuvikujutisega keskel, saadi Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939.a. Peeter Tauk oli ka  korteriühingu ÜHISKODU liige 1936. aastast ja talle kuulus selle ühingu elamus korter. 1940. a elamu natsionaliseeriti nõuk. okupatsioonivõimude poolt ja 1941.a. 14 juunil Peeter Tauk arreteeriti ja küüditati. Oli vangis  Sevurallagis Sverdlovski obl. Ja hiljem asumisel Krasnojarski krais. Pärast vabanemist  naasis Eestisse. Nagu paljusid teisigi, arreteeriti ka Peeter Tauk uuesti 11. veebruaril 1950.a. ja saadeti asumisele  Vladimiri oblastisse. Vabanes 1954.a. ja  pöördus taas Eestisse tagasi.
Peeter Tauk oli  eesti Rahva Muuseumi hoolekogu ja Eesti kunstimuuseumi direktooriumi liige. 1928. aastast oli tema üks Välis Eesti Ühingu asutajaid ja ka liige. 1931.a. oli ta Riigi Trükikoja nõukogu liige. Oli mitme  ordeni kavaler.
Andmed: EESTI VÄLISTEENISTUS. BL 1918-1991, Tallinn, 2006;    https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/523

Loe lisaks...