Lilli Linda Promet (1922 – 2007) kirjanik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Ralf Parve | 25.06.1919 | 29.04.2011 | 05.05.2011 |
Lilli-Linda Promet | 16.02.1922 | 16.02.2007 | 23.02.2007 |
Lilli Linda Promet (1922 – 2007) kirjanik
Sünd. 06.02.1922 Petseri
Surn. 16.02.2007 Tallinn
Lilli Promet sündis Petseris kunstnik A.Prometi perre. Kunstnik A.Promet oli 1921.a-st. abielus venelanna Olgaga, kes oli mehest 21 aastat noorem, kes oma meest jumaldas. A. Promet töötas 1920-ndatel aastatel joonistusõpetajana mitmes Eesti väikelinnas. Nii oli tulevane kirjanik juba oma lapsepõlvekodu tõttu lähedane kunstile, aga ka raskustele ja muredele. Isa suri 1938. aastal; tema mõju tütre kunstikalduvuste ja eluhoiaku kujundamisel on olnud suur.
Lõpetanud Tallinna 18. algkooli, astus Lilli 1935.a. õppima keraamikat Riigi Kunsti-Tööstuskoolis, mille lõpetas kevadel. A-il1940 – 1941 töötas reporteri ja osak. juhatajana NOORTE HÄÄLE toimetuses. Sõja puhkedes evakueerus ta Tatarimaale. Siin töötas ta joonistuse- ja saksa keele õpetajana. 1943.a. suvel lähetati Lilli Promet blokeeritud Leningradi tööle eestikeelsete raadiosaadete toimetusse. Peale sõda töötas a-il 1944-1945 RAHVA HÄÄLE kaastöölisena Leningradis ja Tallinnas, FOTOLEHE toimetajana ja oli ajak. PILT JA SÕNA toim. vastut. sekretär. Seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas, KL liige 1958.a, ENSV teeneline kirjanik 1971, ENSV Kinoliidu liige 1969.a., auliige 1998.
Lilli Prometi trükidebüüdiks oli 1944.a. Leningradis ajal-s TASUJA ilmunud luuletus. Ajakirjanikuna avaldas perioodikas vesteid, olukirjldusi, reportaaže, jutustusi ja arvustusi.
Avaldanud novelle ja jutustusi LOOMINGUS, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosaraamatuga. Need olid novellikogu AINULT PUHTAST ARMASTUSEST, jutustuste kogu PÜHA KUNSTI JÜNGRID (pühendatud isa mälestusele) ning reisiraamat 3 × PAKITUD KOHVER, viimane neist kirjutatud koos abikaasa Ralf Parvega. Nende raamatutega astus Lilli Promet avalikkuse ette väljakujunenud autorina. Hea vormitaju ja isikupärane stiil andsid talle algusest peale väljapaistva koha eesti novellistide hulgas. Seda positsiooni kindlustasid kogud ROOSA KÜBAR (1961) ja LAMAV TIIGER (1964), mida üksmeelselt peetakse tema kaalukamaks koguks. See on küll žanrikirju raamat, aga jätab tervikliku ja hea mulje. Värvikad mälupildid elust ja tegelaste siseheitlused muudavad raamatu elavaks. Kuuludes põlvkonda, keda sõda puudutas kõige tundlikumas eas, siis sõja varjud saadavad Lilli Prometi tegelasi sageli elu lõpuni. Põhilise osa tema ulatuslikust loomingust moodustab lühiproosa, mis on koondatud valikkogusse ÜLEANNETU MAA. Raamat pakub koondpildi kirjaniku maailmanägemise omapärast, vormiotsingutest ja kunstilisest stiilist. Eriti vormi suhtes on ta väga nõudlik, sest vorm peab olema mõttele nii paras nagu kristallkingake Tuhkatriinu jalale. Hea novellistina lähtub Lilli Promet dramaatilistest situatsioonidest, vastuolulistest nähtustest või inimestevahelistest konfliktidest. Tema tüüpide galerii on mitmekesine. Tegemist on inimesega ajas ja ajaga inimeses. Lilli Prometi suuremad õnnestumised on seal, kus aine on talle üdini tuttav.
Lilli Promet kirjutas hilisemal ajal romaane nagu MEESTETA KÜLA (1962), PRIMAVERA (1971), TÜDRUKUD TAEVAST (1979) ja IISABEL (1992). Kolm esimest on kas otseselt või kaudselt seotud möödunud sõjaga. Karakterid ja probleemid tuginevad suurelt osalt kirjaniku isiklikele kogemustele. PRIMAVERA kujutab vormilt Itaalia-reisi romaani, aga sisu poolest võib teda lugeda armastusromaaniks. Teos on väga hästi komponeeritud, värske ja paeluv kahe inimese armastuse lugu minevikuvarjude saatel, kontrastseks taustaks nõuk. turistide satiirilised kujud ja kevadine Itaalia. Tema viimane romaan IISABEL (1992) ilmus pärast pikka vaheaega. Romaanis on kaks plaani — Iisabeli mina-elu ja elu kulg hooldekodus, kus Iisabel käib kord nädalas ema vaatamas.
Lilli Promet on loonud ka luulet ja draamat, tal ilmusid kaks luulekogu IIBELIPUU (1970) ja ÕHTUSEL ALLEEL (1989). Lilli Prometi esikdraama LOS CAPRICHOS (1976) ainestik pärineb Hispaania ajaloo ühest süngemast perioodist. Teise näidendi ELSE, TEEBA PRINTS (1982) loomisele on kirjanikku ahvatlenud saksa luuletaja Else Lasker-Schüleri kannatusterohke elukäik. Tähelepanuväärne on veel see, et Lilli Prometi jutustuste ja novellide alusel on valminud neli filmi: ROOSA KÜBAR, TÜTARLAPS MUSTAS, ÜHE SUVE AKVARELLID ja PIMEDAD AKNAD. Lilli Prometi teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kirjanik Lilli Promet nautis kõiki tolle aja hüvesid, mida toonasele nõukogude nomenklatuurile pakuti kelle hulka temagi kuulus.
Lilli Promet oli abielus kirjanik R.Parvega. Lilli oli inimesena viisakas koketne, pisut edev naine. Viimasel ajal ta ei lugenud eesti kirjandust, kirjutas ise, vanamoodsalt, käsitsi. Tema ja abikaasa, kellega elati väga harmooniliselt, olid elu lõpul usklikud, kuulusid Kaarli kogudusse. Lilli Promet sõnas, et ta on oma elus Jumala imesid kogenud ja lisas, et inimesel peab elus olema usku ja armastust.
Andmed: EKL, R Tallinn, 2000; EE 1 kd, Tallinn, 2000; epl.delfi.ee/news/kultuur/lilli-promet-on-kogenud-imesid?id=50913097;
Ralf Parve (1938.a-ni Perman )(1919 – 2011) kirjanik
Sünd.25.06.1919 Rakvere
Surn. 29.04.2011 Tallinn
Ralf Parve sündis sadulsepp Ludvig Oskari ja õmblejanna Helene-Elisabeth Parve perre. Õpinguid alustas Rakvere algkoolis, jätkas Tallinnas. Lõpetas 1938.a.G.Adolfi gümn-i. Peale kooli töötas spordiajakirjanikuna UUDISLEHE ja PÄEVALEHE toimetustes. Ta tutvus neil aastail Jaan Krossiga, Ilmar Laabaniga, Ivar Paulsoniga. Ta istus kohvikus laua taga koos Juhan Sütistega. Ta osales uute filmide läbivaatusel, istudes samas saalis koos Artur Adsoniga. Ta on surunud veel Eesti pinnal Marie Underi kätt ja kirjutanud arbujalikust vaimust kantud luuletusi. A-il 1940-1941 oli ajak. PIONEER TOIMETAJA. Esimesel okupatsiooniaastal muutus ta luule mõõdukalt punaseks. Rahulolematus Pätsi vaikiva ajastuga. Võib-olla midagi veel. Tal oli võimalus Punaarmee mobilisatsiooni eest põgeneda, kuid koos omal ajal Saksamaal töötanud sadulsepast isaga aru pidades leidis ta, et sakslaste poolt on tal veel vähem head oodata. Nõnda oligi ta Teises maailmasõjas Punaarmees, laskurkorpuses. A-il 1944-1946 rindelehe PUNAVÄELANE toimetuses, hiljem SÄDE PIONEER vast.toimetaja. Pärast sõda jõudis ta juba kahe jalaga luulesse. Ajajärk pärast sõda kuni Stalini isikukultuse raugemiseni 1950. aastate keskel oli eesti kirjanikele kõige raskem aeg kogu ajaloo jooksul üldse. Arreteerimised, kõrvaletõrjumised, sunnitud vaikimised, pealekaebamised. Tagatipuks 1950. aastal VIII pleenumi tagajärjel alanud suurpuhastus kogu intelligentsi ridades. See kõik oli kadalipp, milles ei olnud lihtne isegi ellu jääda, rääkimata jalule jäämisest. Ralf Parve tuli sellest ajast läbi tähelepanuväärselt puhaste kätega. A-il 1950-1951 oli ajak. LOOMING vast.sekretär. Siis sai temast kutseline kirjanik. Ralf Parve oli NLKP liige aastatel 1947–1989. Oli Eesti ja NSVL Kirjanike Liidu liige. Oli ENSV teeneline kirjanik. Oli ühingu NSV LIIT-SOOME Eesti osak. esimees. A-il 1939- 1981 reisis Soomes, Norras, Rootsis ja nn rahvadem.maades. Kirjanduslikku tegevust alustas 1936.a. vestega ajakirjanduses, esimesed värsi ilmusid PÄEVALEHES ja TÄNAPÄEVAS 1937.a.
Tema sõja-aastate värsid on koondatud kogusse SÕDURI SÜDAMEST (1945), järgnsid värsikogud AJAST KARMIST, KAUNIST JA KALLIST (1946) VÕITLUSPOSTIL (1950). Satiirilistest värssidest ilmus kogu VABADUSSAMBA VARI (1953). Ralf Parve selleaegne looming tervikuna on mõjutatud nõuk. ideoloogiast ja see on ühekülgselt tendentslik. J.Urmet, kes on Ralf Parvega vestelnud ja ta loomingut uurinud, arvab, et seejuures jäi kõik see kirjutatu siiski ainult kirjutatuks. See püsis sõnana paberil. Tähtsam on inimene. Ja inimesena oli Parve sel ajal, kui Eesti Nõukogude Kirjanike Liit oli kokku kuivanud kümmekonna arvestatava kirjanikuni ja õhus rippusid aina uued repressioonid, üks neist, kelle moraalsus aitas mingil humanismil siiski säilida. Kõige enam on Parve lugejatele tuttav lasteluuletajana. Ta kirjutas häid luuletusi poistele – ajal, mil lastele kirjutasid üldiselt hardalt meelestatud tädikesed.
Uut kunstilist kvaliteeti väljendavad Ralf Parve luulekogud AVATUD VÄRAV (1958), LÜÜRILINE STENOGRAMM (1964) ja ÕNNEVALU (1979). Siin on tema peamised probleemid maa ja rahva saatusega seotu. Ta eluvaatlus on mitmekülgne ja filosoof. süvenenud. Aga tema traagika oli selles, et ajal, mil Ralf Parve luule maailmavaateliselt tohutult avardus, tema sõna nõtkemaks muutus, tegid ilma juba Krossi, Niidu ja Kaalepi taltsutamatud vabavärsid. Kohe olid tulemas ja kõike senist tagaplaanile lükkamas kassetipõlvkondlased. Ralf Parvele luuleilmas oma koha sisseseadmiseks antud aastad olid möödas. Tema hiline luule, mõttetihe ja filosoofiline, on tänapäeval pea täiesti unustuses.Kõige olulisema Ralf Parve elutöö tahuna võib näha ta tegevust kirjandusloolasena. Ta oli hiilgava mäluga andmekoguja, ta kirjutas kirjanikest ja kirjandusest isiklikult, vahetult.Tema uurimised ja meenutused Allest, Lutsust, Smuulist, Krossist jt polnud kuiv, informaalne infopuru, vaid läbi põimitud isikliku lähenemisega. Eriline meistriteos ses vallas on artiklite kogu KIINDUMUSED (1972). Ralf Parve on kirjutanud ka näidendeid üksi ja ka koos abikaasa Lilli Prometiga, samuti mitmeid reisikirju nagu KOHTUMINE MARIANNEGA(1963), 7 KIRJA POOLAST (1965) ja KAHEKESI TEEL (1975). Ralf Parve on tõlkijana avaldanud valimikke G.Weertthi, R.Burnsi, M.Zoštšenko S.Maršaki jt loomingust. Tema enda luulet on tõlgitud vene, läti, soome ja moldova keelde.
Elu lõpuperioodil pöördus ka Ralf Parve usu poole olles koos abikaasa Lilli Prometiga Kaarli koguduse liige. Peres kasvas poeg Ralf R. Parve, humorist ja poliitik. Kallist rahu ütles Ralf Parve alati, kui tema ise või külaline uksest välja astus.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000; R.Parve „Minu aeg“, Tallinn, 2010; E.Nirk, E.Sõgel EKBL, Tallinn, 1975; www.virumaa.ee/2002/04/ve-parve-ralf-luuletaja-ja-kirjanik/; https://kultuur.postimees.ee/428237/suri-kirjanik-ralf-parve; www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=9846;