August Kristal(1866-1925), viiulimeister.

A.Kristali viiulid said kuulsaks juba  19.saj.  lõpul.  Andmed  tema elu ja tegevus kohta pärinevad  Kristali enda kirjutatud autobiograafiast  mis asub teatri-ja Muusikamuuseumis.

A.Kristal sündis 12.augustil  1866.a.
Perekonnanimi  Kristal  pärineb Kristle talust. Seal elas Augusti vanaisa Hans. Üks  Hansu poegadest Jüri nimeline, oli mõisas aednik. Hiljem kui ta Uueveski külla talu ostis tegeles ta ka oma talus aiandusega. Tema oligi Augusti  isa.  Augustil tuli noorena talus kasvatatud aiasaadusi müüa.  Ta sai selle eest vanematelt ka tasu.. Selle teenitud raha kulutas ta tööriistade ostmiseks kuna ta oli juba  lapsena puutööst huvitatud.  Ta  voolis ja nikerdas igal võimalusel. Esimesed muusikariistad valmistas ta karjapoisipõlves.  Kui tema venna Juliuse viiul  maha kukkus ja katki läks, siis nägi August milline viiul seestpoolt välja näeb.  Sellest alates hakkas ta eriti  viiulite vastu huvi tundma ja  neid valmistama.  Esimene viiul oli tal kandiline, alles hiljem voolis ta nad õige kujuga.  Viiulid said tema suureks huvialaks.  1889 a. läheb ta  kevadtalvel Peterburi. Ta otsib seal üles  meister  Johannes Reicheli  Zimmermanni  vabrikust. Viimane oli nõus  Augustit tasu eest õpetama.  Reihel  tegi seda hoolega. Ta näitas vabrikus kõik tööoperatsioonid, õhtuti kodus varustas teda kirjanduse, tööriistade ja isegi mudelitega. Meister soovitas õppida aasta. Paraku sai August õppida vaid kümme päeva, seda muidugi väga intensiivselt.  Koju jõudnuna ehitas August endale talumaja otsa töötoa. Nõnda oligi 1889.a.  viiulitöökojale alus pandud.
Kristali viiulid olid välimuselt ja omadustelt sarnased vabrikupillidega, aga neid ei  tahetud esialgu osta. Mõned üksikud kaupmehed siiski võtsid komisjonimüügiks.  Kristal võtab ühe viiuli kaasa kui ta  Peterburi sõidab ja näitab  seda meister Reichelile. Meister kiidab pilli ja hindab selle 25 rubla väärtuseks.  Kristal sai Tallinna  kaupmeestelt vaid 8 rubla tükist. Kristal hakkab omi pille  reklaamima, ta näitab neid näitustel lisaks Tallinnale ka  Tartus ja Valgas.  Ja jälle ei ole edu.
Pöörde tõi 1894.aasta kui Kristali viiul saab  Viljandi näitusel esikoha. 1897.a. saab ta ka Tallinna näitusel esikoha oma viiuli eest.  Järgmisel aastal  saab esikoha  Põltsamaal, siis Gatšinas. 1901 a tuleb  hõbeauhind Riiast. Järgnevad Grand Prix Brüsselist 1910.a., samuti Madridist.  Hõbeauhind  Brüsselist, Malmöst. Auhinnad tulevad viiulite ja ka teiste pillide eest.   Tuli suuremaks ehitada viiulitöökoda.  Huvilisi kes  Kristali juures soovisid õppida oli rohkesti.  Tuntuks  sai Roosna-Alliku noormees Karl Schröder kes hiljem oma muusikatööriistade töökoja asutas. Kristal oli ka ise väga musikaalne, ta oli  Kose pasunakoori liige. Aegamööda õppis ta paljusid pille mängima.  Kristal üüris endale uue töökoja tarvis ruumid Tartu maanteele. Seal aga avastas ta et keegi käib salaja tema  meistrisaladusi uurimas ja ta hülgas töökoja. Tegutses veel Harju tänaval ja lõpuks asus Sakala tänavale nr 18 ilusasse puumajja töötama . Meister täiendas end kuulsates  Markneukircheni töökodades  Saksamaal.  Ta oli väsimatu, täpne ja  aus töömees, truu oma kutsumusele.  A. Kristal  suri ootamatult 1925.a. Tema tööd jätkas ta poeg Harald. Ka tema lapsed olid musikaalsed.  Tütar L. Mahoni oli  lisaks viiuldajale ka tuntud võõrkeelte õpetaja ja õpikute autor.

A.Kristali kalmutähis on hall graniitsammas millel madalreljeefne viiuli kujutis. Sambal  teostaja signatuur: H.Valk-J.Nõgene, Tallinn.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV;

http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/99apr_m4.htm