Raivo Järvi (1954 – 2012) kunstnik, tantsija ja poliitik

Raivo Järvi (1954 – 2012) kunstnik ja poliitik
Sünd. 23.12.1954 Pärnu
Surn. 17.06.2012 Tallinn
Raivo Järvi sündis  Pärnus viiuldajast isa ja baleriinist ning balletiõpetajast ema perre.  Tema vanemad kohtusid Siberi vangilaagris.  Raivo lõpetas Tallinna 46. keskkooli 1973. aastal ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1979.a. Raivo spetsialiseerus graafikale ja peale instituudi lõpetamist töötas  Tallinnas a-il  1978- 1983  kirjastuses  EESTI RAAMAT kunstilise toimetajana , seejärel oli ta pikka  aega vabakunstnik. Kunstnikuna on  Raivo Järvi illustreerinud raamatuid, millest tuntumad on olnud lastele mõeldud teosed  nagu  A.Jakobsoni ÖÖBIK JA VASKUSS (1982), BRETOONI MUINASJUTTE (1984), KURJAM JA NURJAM (1989)  ning MUTIONU LAUL (1992). On avaldanud koomiksiraamatuid  KASS ARTUR JA RIKU (1994-1996),  1995 andis välja ONU RAIVO KALENDRI.  Ta on loonud nukufilme. Raivo Järvi on illustreerinud üle 22 lasteraamatu. Samuti on  Raivo Järvi töötanud saatejuhina EESTI TELEVISIOONIS, KANAL-2-S  ja KUKU RAADIOS. Paljud kasvasid üles koos  Raivo Järvi juhitud telesaadetega KÕIGE SUUREM SÕBER  ja ONU RAIVO JUTUPLIIATS. Need olid populaarsed ja meeldejäävad saated. Ta on loonud akvarelle, tuši-ja guašijoonistusi ning plakateid. A-st 1994 oli ta KL liige.  Raivo tantsijannast ema õpetas ka poja tantsima. Ülikoolis õppides teenis ta  tantsuga ka elatist, tantsides  restoran ASTORIA  varietees ja oli ka tollaste  ülikoolipidude oluline tegelane.  Kuni 35. eluaastani pidas Raivo uljast poissmehepõlve ja nautis vabadust.  Siis aga abiellus, perre  sündis laps. Lapse ema  Signe ei suutnud pere ja lapse eest hoolitseda, abielu purunes ja  Raivol tuli  last üksi kasvatada alates poja viiendast elukuust.  Esmalt tundis ta end abitult, kuid peagi tuli rütm sisse ja enam ei saanud nagu arugi, et pere on poolik.  Raivo ise meenutas, et ta jõudis ikka töödki teha.  Ei olnud mingit paanikat, tuli lihtsalt tegutseda, hädaldamise ja  süüdlaste otsimisega Raivo Järvi ei tegelenud.  Üks Raivo kindel põhimõte oli see, et lapse silmis teist vanemat laimata pole õige.  Suurima kordaminekuna meenutas  Raivo  seda kui ta  pisipoeg üle  liivakasti ääre kiikas ja talle hüüdis: papa, ma armastan sind!  1996.a. abiellus Raivo uuesti baleriin Tatjanaga,  kellel oli eelmisest abielust  tütar Ellen.
Elegantne, aristokraatlik, võrratu isa, lugude rääkija, päikeseinimene, kirglik spordimees – just nii meenutavad sõbrad ja poeg kunstnik Raivo Järvit. Kui ta sisenes oli ruum täis teda ja päikest. Ta  armastas tennist mängida ja suusatada. Raivo polnud boheemlane, ta oli suur korraarmastaja ja tema töölaud oli alati korras.  Ta  armastas terve eluaeg  silmatorkavalt hästi riietuda. Raivol oli palju häid ja positiivseid omadusi: huumorimeelne, aus, korrektne, heatahtlik, positiivne, vitaalne, kindlameelne, andestav, vaimukas…, aga ta oli ka  kristlane, kelle väärtusmaailm oli selgelt pühakirjapõhine. Oma kuulumist toomkogudusse ja koguduse nõukogusse rõhutas ta tihti, kuigi muretses, et pühapäevahommikuste raadiosaadete tõttu pääses ta kirikusse harvemini kui igatses. Tema tunnistused kirikusse kuulumise kohta on korduvalt fikseeritud isegi riigikogu istungite stenogrammides. Alates 1998. aastast kuulus Raivo Järvi erakonda MÕÕDUKAD. 2002. aastal sai temast Eesti REFORMIERAKONNA liige. Ta oli X , XI  ja XII RIIGIKOGU liige.  Erakonnakaaslased mäletavad, et  Raivo kõneles hästi, enamasti peast. Tema kõnesid oli hea kuulata, sest neis oli palju infokilde kas laiast maailmast või ajaloost. Hea suhtlejana oli Raivo kohal erinevate saatkondade üritustel ja eks osaliselt sealt see info pärit oli. Ta oskas pingeid maandada. Ajaloohuvi aga lubas tuua näiteid ammu toimunud sündmustest. Raivo oli tore kaaslane kui fraktsioonil väljasõidul oli. Tema naljad ajasid naerma, ta oli eluaeg suurepärane anekdootide rääkija. Inimestega kohtudes oskas ta muresid kuulata ja leidlikke lahendusi pakkuda.
Raivo Järvi tervis oli halb pea kolm aastat, aga algul oli prognoos positiivsem, siis aga halvenes kõik järsult. Onu Raivo, nõnda teadsid teda kõik,  lahkus meie hulgast vaid 57 aastasena. 
Raivo Järvi poeg Richard on iseseisva eluga väga hästi hakkama saanud. Ta õppis Tartu ülikooli õigusinstituudi Tallinna filiaalis õigusteadust. Raivo Järvi oli oma eluajal särav näide musterüksikisast, keda ikka isadepäeva puhul eeskujuks seati. Seda, et tegemist oligi maailma kõige parema isaga, kinnitab ka tema poeg.
Andmed: ohtuleht.ee › Melu › Melu | Elu; EESTI PÄEVALEHT,  LP, Tallinn, nr 32, 12.08.2017; EKABL, Tallinn, 1996;

Loe lisaks...