Juhan Kukk
Poliitik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Elviine Ilmaste | 15.02.1878 | ||
Helmi Kukk | |||
Nathan Kukk | |||
Esther Kukk (Epler) | |||
Rosalie Paas | |||
Mihkel Task | 09.10.1863 | 16.04.1942 |
Juhan (Johann) Kukk sündis1885. aastal Virumaal Salla vallas. Õppis Salla valla- ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis, lõpetas Tartu Reaalkooli (1904) ja Riia Polütehnikumi kaubandusosakonna, kus 1910.a. sai I järgu diplomi. Akadeemiliselt kuulus Kukk algul korp! Vironia perre kuid lahkus sealt üliõpilasseltsi Liivika.
Tema aktiivsema poliitilise elu periood seostub Eesti Vabariigi loomisega ja noore riigi esimeste aastatega. 1917 oli Kukk Tallinna Eesti Liidu ja Ajutise Maanõukogu liige, lisaks Maavalitsuse rahaasjanduse osakonna juhataja. Tema suureks teeneks on Eesti rahasüsteemile alusepanemine. Olles Ajutise Valitsuse ning hiljem (kuni 1920 aasta keskpaigani) Otto Strandmanni ja Jaan Tõnissoni valitsuse raha- ja riigiasjade ministriks viis ta sisse Eesti oma raha, Eesti marga, ning kindlustas seda rasketel Vabadussõja aegadel.
Sellesse perioodi kuulub ka vabariigi väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. Just Kukk oli see, kes koostas Iseseisvusmanifesti teksti, mis sel päeval pidulikult ette loeti. See on fakt, mida seni vähe teadvustatud. Samuti asjaolu, et ta on kuulunud Jüri Vilmsi ja Konstantin Pätsi kõrval ka Eesti Päästekomiteesse, kus hiljem Konstantin Konik ta välja vahetas.
Teenete eest Eesti Vabariigi loomisel oli Kukk autasustatud tsiviilteenete I järgu Vabaduse Ristiga (VR III/1).
1920-1921 – Ants Piibu ja K. Pätsi valitsustes, oli Kukk kaubandus-tööstusminister. 1922. a. novembrist kuni 1923. augustini oli ta aga ise Riigivanemana laiapõhjalise valitsuse (Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Rahvaerakond) eesotsas.
J. Kukk oli Asutava Kogu ning I ja II Riigikogu saadik Tööerakonna nimekirjas, täitis 1921-22 ühtlasi ka Riigikogu esimehe kohuseid. Hiljem loobus ta aktiivsest poliitilisest tegevusest, pühendudes tööle õpitud erialal ning ühistegevuses.
1923. aastal sai Kukest nõmmelane. Vaatamata suurele töökoormusele jätkus tal aega kaasalöömiseks kodulinna seltskondlikus elus. Tema lahkel kaasabil loodi 1927. aastal Nõmme Majaomanike Pank. Aastatel 1927-31 oli ta selle asutuse nõukogu esimees. Samal ajal täitis ta ka Nõmme Kindlustusseltsi esimehe kohuseid. 1930 aastal valiti Kukk Nõmme linnavolikogu liikmeks. Olles Rotary International peaesindaja Balti riikides asutati tema initsiatiivil 1936 Nõmme Rotary Klubi, kolmas Eestis peale Tallinna ja Tartu klubisid.
Okupatsioonivõimud arreteerisid Juhan Kuke juba 16. oktoobril 1940. Järgnes tribunal ja otsus – 8 aastat vangilaagrit. Seda aega polnud kohtualusel määratud ära kanda – Kukk suri 4. detsembril 1942 Arhangelski oblastis Kargopollagis ja kadus nimetusse hauda. Teda mälestab vaid sümboolne kalm perekonna matmisplatsil Hiiu-Rahu kalmistul.