Hermann Namsing (1878 – 1924) ühistegevuse rajaja

H. Namsingi hauamonument, J. Koort, 1925 (Saaremaa marmor)

Hermann Namsing (1878 – 1924) ühistegevuse rajaja (pioneer)

Sünd. 21.12.1878(vkj) Viljandis
Surn. 22.03.1924 (ukj) Tallinn
HN sündis Viljandis töölisperekonnas. Peale üldhariduse omandamist 1902.a., astus  Lüttichi kaubandusakadeemiasse (Belgias), mille lõpetas 1903.a. Naases Eestisse kus ta 1905.a. asus tööle ajaleht POSTIMEES. A-il 1905-08 toimetas  HN ka  Viljandi RAHVALEHTE, 1910-13  VILJANDI TEATAJAT. Selle tegevuse kõrval teotses  HN aktiivselt kohalikes ühistegelikes ettevõtteis. A-l 1913  siirdus HN Tallinna, kus ühistegevus sai tema põhitegevusalaks. Esialgu oli ta ÜHISTEGEVUSBÜROO instruktor-revident. 1917.a. sai ta   EESTI TARVITAJATE –ÜHISUSTE LIIDU (KESKÜHISUS)  direktoriks. 1919.a. sai HN EESTI ÜHISTEGELISE LIIDU esimeheks millisel kohal oli kuni surmani. A-l 1919 oli HN  põllutööministri abi, täites ühtlasi toitlustusministri kohuseid O.Strandmani valitsuses. A-il 1920 – 24 toimetas HN muu kiire tegevus kõrval ÜHISTEGEVUSLEHTE. HN oli juhtiv tegelane mitmes Tallinna ühisettevõttes nagu OMA, TALLINNA EESTI MAJANDUSÜHISUS, EESTI RAHVAPANK jm. Samuti esindas ta Eestit RAHVUSVAHELISES ÜHISTEGELISES LIIDUS. HN oli ühistegevuse pioneerina selle ala põhimõtted väga selgeks teinud, ta tundis  põhjalikult Eesti kooperatiivse liikumise iseloomu ja ülesandeid, tal olid sel alal suured praktilised kogemused. HN oskas neid kogemusi edakalt ellu rakendada, mistõttu tema elutöö oli väga  tagajärjekas. HN jõudis veel muudelgi aladel tegeleda. Eraldi raamatuna ilmusid temalt raamatupidamisõpik PÕLLUPIDAJA KASSA -PÄÄRAAMAT (1904), INGLISKEELE ÕPIRAAMAT ISEÕPPIMISEKS (1906) ja venekeelne PRAKTITSCHESKI KURS ANGLIISKOI KOMMERTSCHESKOI KORRESPONDENTSI SO SLOVARJOM (1904). Lisaks sellele on Hermann Namsing andnud väikse panuse Eesti lastekirjanduse ajalukku: 1900. aastal ilmusid pealkirja all PILTIDETA PILDIRAAMAT tema tõlgitud H.C.Anderseni KUUJUTUD ning tema koostatud kogumik UUS LASTE LÕBU I, mis koondab endas Eesti ja Saksa autorite loomingut. HN suutis jälje jätta nii ühistegevuse, ajakirjanduse, rahvahariduse kui isegi lastekirjanduse ajalukku. HN oli ka tuntud, austatud ja kõikjale oodatud  meeldiv seltskonnategelane. Intensiivne töö ja laialdane  kiire tegevus hakkasid pikapeale mõjuma HN tervisele. Noorpõlves oli ta kaotanud parema käe ning füüsiliselt väheliikuv ja vaimselt stressi tekitav elu tõid ajapikku kaasa ülekaalulisuse ja kõrge vererõhu. 14. märtsil 1924. aastal Ühistegelise Liidu juhatuse koosolekul tabas HN teine, seekord saatuslik halvatus. Nädal aega hiljem suri ta oma kodus teadvusele tulemata. HN-u matused paar päeva hiljem kujunesid suurejooneliseks austusavalduseks. Kohal olid Jaan Tõnisson, Johan Laidoner ja mitmed tollased Riigikogu liikmed.
HN oli abielus Ida Marie Elisabeth-iga, peres oli kaks poega Endel ja Hans Henry.
HN kalmu ehib J.Koorti kujundatud dolomiidist  monument.
Andmed: K.Laane R ERAARHIIV; EBL, Tartu, 1926-29; http://www.sakala.ajaleht.ee/2400561/viljandi-mees-hermann-namsing-puhendus-kirjutamisele-ja-uhistegevusele; http://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php?t=4378¸http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20070511&ID=151193