Fred (Friedrich-Alfred) Olbrei (1893 – 1972) raadioinsener ja sõjaväelane, VR I/3

Fred  (Friedrich-Alfred) Olbrei (1893 – 1972) raadioinsener ja sõjaväelane, VR I/3
 Sünd. 12.08.1893.a.Tallinn
 Surn. 25.03.1972.a. Tallinn
Fred Olbrei sündis klaveritöösturi (mõned allikad ütlevad et kaupmehe) Jaan Olbrei ja tema naise Aina Olbrei perre. Fred lõpetas Tallinnas gümnaasiumi, õppis 1915–1916 Riia Polütehnilise Instituudi  mehaanika osakonnas, lõpetas 1916 eksternina Peterburi Nikolai I nimelise Inseneriakadeemia. Teenis 1917.a. Tallinnas Peeter I merekindluse staabis. Oktoobris 1917 viidi üle Balti merelennubrigaadi ning lähetati õppima Jevpatoria lennukooli. 13.01.1918 anti talle lendurvaatleja lõputunnistus. Määrati teenima Pirital asunud 3. Merelennujaama. Osales I maailmasõjas. Oli vabatahtlikuna  Peterburi elektrotehnikapataljonis, hiljem oli lennubrigaadis. Sai tsaariarmees laitnandi aukraadi. Vabadussõjas alates  21.11.1918 Tallinna  sädetelegraafi jaama ülem. Võib öelda, et  Fred Olbrei  juhtis Vabadussõjas sõjaväe raadiosidet.  Temale anti  Vabdussõjas  sõjaliste teenete eest, need olid peamiselt sidealased,  VR I/3.  Fred Olbrei eb vis ka teisi riiklikke autasusid. Oli Sidepataljoni ülem. 1925 lõpetas ta Toulouse'i Ülikooli elektrotehnika insenerina.  Oli korp! Rotalia liige. 1926-1933 Kõrgema Sõjakooli õppejõud.  Temale anti 1938.a. koloneli aukraad. 1934-40 Riigi Ringhäälingu juhataja.
1934. aastal riigistati raadio - loodi Riigi Ringhääling - ning see alustas 1. juulil tegevust Fred Olbrei juhtimisel, kes arendas ja modifitseeris selle väärikaks euroopalikuks institutsiooniks, võttes suuna üldisemale kultuuritutvustamisele ning arendades rahvuslikku liini. Ringhäälingu riigistamise seotus uue poliitilise režiimi tugevdamisega ilmnes kohe. Sellele osutavad selgesti raadio saatekava muutused: suund võeti rahvuslikkuse ja patriotismi kujundamisele, peeti loenguid Vabadussõjast, riigipühadest ning Kaitseväest.  Tema eestvedamisel rajati ka  Euroopa moodsamaid raadiomaste
Kaasaegsed mäletavad, et  1936. aasta märtsikuul sai ringhääling saadetise – Ameerika Ühendriikidest jõudis pärale esimene heliplaadiseade. Seni olid kõik originaalsaated läinud otse eetrisse ja kui juhtus, et esineja ei saanud ettenähtud ajal tulla stuudiosse esinema, siis jäi saade ära. Laiem avalikkus ei olnud uue riistapuu saabumisest veel teadlik ja nii otsustas RR direktor Fred Olbrei, et raadiokuulajaid üllatatakse reportaažiga Eesti–Läti maavõistluselt jalgpallis. Sündis 55minutiline heliplaadireportaaž. Isegi kogenud reporter närveeris, teades, et pärast võib ta end kuulata, teda saab kontrollida ja arvustada – see kõik mõjus alguses kammitsevalt. Nii sündis uus mõiste „heliplaadipalavik”. Aga ka kuulajatele oli asi uskumatu ja uudne, inimesi üllatas, et saade antakse edasi heliplaatidelt. Fred Olbrei oli Riigi Ringhäälingu juhataja kuni 1940. a-ni.  Töötas 1940- 1941 sidevalitsuse raadiokeskuse  peainsenerina  kuni viidi Punaarmeesse mobiliseerituna suvel 1941 Venemaale. Oli esmalt  Sverdlovski obl Ivdelis kus töötas  mangaanikaevanduse laojuhatajana.  Hiljem oli Tjumeni sõjakooli lektor. Ta arreteeriti 18.01.1944 Moskvas. Mõisteti 1944.a. SARK-i erinõupidamise otsusega  kaheksaks aastaks vangi. Viibis Lefortovo vanglas ja Mordva ANSV DubravLagis. . Vnglast vabanes 1951.a. Seejärel oli asumisel Krasnojarski krais. Vabanes 1956. Töötas ENSV Ministrite Nõukogu tehnikaeksperdina.
Fred Olbrei oli kaks korda  abielus. Tema esimene abikaasa oli Juline-Viktoria Saks (näitlejanna  Lully Virkhaus). Teine abikaasa oli  Marta Olbrei kellega Fredil olid tütred Sirje Ingel ja Aina. Fred Olbrei õde oli karaktertantsija ja ballettmeister Rachel Olbrei (abielus Hanno Kompusega). Fred Olbrei tütred meenutasid, et isa oli tagasihoidlik ja sõnu väga valiv jutumees, väga inimlik, kes suutis  oma kolleegidele nende inimlikke nõrkusi andestada. Kolonelist raadiomehe lemmikpoos oli seista sõrmeotsad koos (selliste käte vormimine hilisema vahakuju tarvis oli raske).
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;  EE 14 kd, Tallinn, 2000; PÕHJAKOTKAD,  Tallinn, 2011; V.Lindström FRED ESIMENE JA TEMA 9 KIRJA, Tallinn, 2005;  K.Laane   ERAARHIIV; http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=40205;http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=22696; http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.2124.2.584:12; , http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/alfabeet/o1.html

Loe lisaks...