Ferdinand Sannamees(1895-1963)

Ferdinand  Sannamees (1895 - 1963)  kujur

Sünd. 29.10.1895 Arula v.

Surn. 25.01.1963 Tallinn

Ferdi Sannamees sündis Otepää kihelk. Arulas Madsa talus Johan ja Katri pojana.
F S noorus oli nagu paljudel tolle aja maanoortel.  Pidas oma talus karjasepõlve, hiljem tegi põllutööd. Isa oli väsimatu ja tubli töömees ja nõudis kõva tööd ka oma lastelt. Lisaks tuli elada kokkuhoidlikult et tasuda talu ostuvõlga. F S õppis 1904-06 Arula vallakoolis, 1906-07 Otepääl vene õigeusu koolis ja 1907-12 progümn-s ning 1912-13 Tartu Õpetajate Seltsi kaubanduskoolis. Õppimises oli keskpärane, aga ta oli juba koolipõlves hea joonistaja. 1913 .a. töötas kodutalus kaunistades talu ümbrust ja tuues majapidamisse  uuendusi. Talvel valmistas talus vajaminevaid puuesemeid, ta tegi neid ise  kelleltki õpetust saamata. Vend Karli arvates oli selle põhjuseks põlvest  põlve päritud puutöömeistri anne. Töötas 1915-16 Rakveres Arguse fotoäris päevapiltniku retuseerijana. Teenis 1917 Petrogradis tsaariarmees, töötas 1918-20 Eesti kaitseväkke mobiliseerituna Tartu sõjavangilaagris. 1918-19 õppis K. Mäe ateljees, see oli omal ajal väga populaarne koht. 1919-24 PALLASES, alguses maali ja graafikat, lõpetas kujurina. 1921.a esines skulptuurportreedega, K.MUHELI ja K.SANNAMEHE portreed,  näitusel.F.S õpingud toimusid väga rahutul ja otsinguterohkel ajastul, millele lisandus PALLASES  valitsev loominguline ja töökas õhkkond. Täiendas end 1923 Dresdenis kujur K. Albikeri juures ja ka Pariisis, kõigel sellel oli F S -le  suur mõju,  aga kõikjal võitis tema tugev  isikupära mis lasi F S-l alati omapäraselt ja ainulaadselt mõjuda.  Oli 1923-25 PALLASES kipsivaluõpetaja. Siin loob ta ka oma varased tööd, neiks on portreed oma kaasõpilastest ja AUGUST KITZBERGIST, eriti õnnestub tal viimane. F S-l muutub üha omasemaks pingeline ja kiire tööviis ja taotlus viia teosed kipsist materjali, meelismaterjaliks oli tal pronks. 1925-27 on ta Riigi Kunsttööstuskooli õppetöökoja juhataja ja õpetaja. Tallinnas on F S-l rohkem võimalusi,   kuna siin elas rohkem rahakaid tellijaid, aga ta sai ka Kultuurkapitali toetust ja ka seltsielu oli siin elavam, eriti FEISCHNERI kohvikus. Elama  asus F S Koorti vabanenud ateljeesse Mäekalda tn. 3.  Sel ajal loodud töödes , ikka portreedes, on otsinguid  aga ka kindlat edasiminekut kunstilises mõttes. Loob A VAGA, H.KOMPUSE ja  A.TASSA küllalt õnnestunud portreed, samuti 1927.a. ootamatult surnud P.SÜDA portreed, milledest üks asetati helilooja hauale  Siselinna kalmistule (hävinud). Samal ajal loob ka Tartu kino ATEENA seseruumi kaunistavad skulptuurid. Kõik need  tööd on loodud meisterlikult, eriti edukas  oli ta portretistina. Alates1928-41 Tallinnas vabakunstnik. Ja siin loob ta muusikute R.KULLI  JA L.JUHI Nning kirjanik ED. VILDE portreed. Viimane on esindusportree. See ei kuulu  FS tippteoste hulka, ometi on ta parim Ed.VILDET kujutav kuju. Sel perioodil loob ka väga õnnestunud kirjanik J.OKSA  hauatähise Rahumäe  vaestekalmistul. Tema  loomingu tipud on 1930.aastail loodud  M.METSANURGA, A.H.TAMMSAARE ja E.MURDMAA portreed. Loonud ka figuure, monumente (Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas Tallinna reaalkooli juures, A. H. Tammsaare ausammas Albus). II ilmasõja ajal viibis tagalas. Peale sõda tema loominguline potents langes. Töötas  aastail1944-1950  TALLINNA RIIKLIKUS TARBEKUNSTI INSTITUUDIS direktori ja õppejõuna. Sannamehele oli peamine ta töö, elumugavustele ta suurt rõhku ei pannud, kuigi tema positsioon oleks talle selle kättesaadavaks teinud. Suur tööarmastus ilmnes ka selles, et ta ehitas endale ateljee ja rajas selle juurde kuuluva aia (Tallinn Kadriorg Mäekalda tn.3).
Ateljeed ümbritsevas aias armastas skulptor veeta oma jõudetunde. Aed ei olnud talle ainult puhkekoht. Sellest sai tema uus kirg, mis võrdus loomingulise tööga. F S oli kaks korda abielus, tema esimene naine oli kunstnik Mari Adamson.
 A-st 1922 kunstiühing "Pallas" ja a-st 1925 EKKKÜ liige; Eesti Kujurite Keskühingu asutajaid (1939). Oli Eest NSV teeneline kunstitegelane ja KL  liige.

Andmed: H.Paas FERDI SANNAMEES 1895-1963, Tallinn, 1974

Ferdinand Sannamehe haud