Jüri Palm (1937 – 2002) maalikunstnik ja graaafik

Jüri Palm (1937 – 2002) maalikunstnik ja graaafik
Sünd. 14.04.1937 Tallinn
Surn. 27.04.2002 Tallinn
Jüri Palm sündis viiuldaja Rudolf Palmi  pojana. Ta lõpetas 1956.a Tallinna  4. keskk-i. Õppis seejärel  a-il 1957–1963 ERKI-s keraamikat ja graafikat, kuid lõpetas kooli hoopis plakatikunstnikuna. Seejärel asus ta samasse tööle joonistamise ja maalimise õppejõuna. Alguses tegeles graafikuna viljeledes kõrgtrükki. 1966.a pühendus ta maalimisele. Viimase kasuks otsustas ta värvide tõttu – teda köitsid võimalused, mida need pakkusid. Jüri Palm oli maalilaadilt ekspressionist, kes liikus popkunsti ja hüperrealismi mõjusfääris ning keda sageli on ekslikult nimetatud ka sürrealistiks. Kuigi viimased avaldasid talle sügavat muljet (Salvador Dali jt), ei järginud ta oma loomingus sürrealistide teoreetilisi postulaate. Jüri Palmi looming on läbi põimunud kunstniku enese tunnetuslikust maailmast ja reageeringutest ümbritsevale ruumile, milles peitub ka tubli annus provokatiivsust.  Siiski on kunstiteadlased ta varasemais  maalides leidnud sürrealismi sugemeid. Kriitik J.Hain meenutab ta parimate töödena Tallinna esimesel graafikatriennaalil 1968. aastal eksponeeritud eriilmelisemaid töid RAND ja  süngelt elegantseid abstraktsioone  HÕBE-MUST.  Jüri Palm pälvis silmapaistva esinemise eest näituse diplomi, mis jäi vabagraafik Jüri Palmi loominguliseks tipuks.  Edu graafikatriennaalil, läbi raskuste teostunud personaalnäitus ja Praha sügis langesid samasse aastasse. Viimase pärast vallandati Jüri Palm kunstiinstituudi õppejõu kohalt, päevapealt. Põhjusest nii, nagu ta selle ise on kirja pannud: Mulle ei meeldinud hästi Nõukogude tankid Prahas 1968 ja ma näitasin oma suhtumist välja liiga lärmakalt. 1970. aasta novembrikuus oli valmis trükitud kirjastuse KUNST väljaandel ilmunud 1971. aasta kunstikalender, mille kaanel Jüri Palmi maal SINISED SEINAD. Meeleolukas, sürrealistliku hõnguga abstraktne töö oli tolle aja kohta kvaliteetselt reprodutseeritud, kuid kalendri ilmumine keelati ning ligi 10 000 eksemplari lõigati puruks ja läks vanapaberiks.  Taolisi juhtumeid oli veelgi, muidugi ka teistel kunstnikel peale Jüri  Palmi. Kui ta esmased tööd olid abstraktsed, siis 1970.a-il  sai talle omaseks  figuraalne laad. Siin rõhutavad emotsionaalset pinget teravad  toonikontrastid, poolsiluetlikud figuurid lisavad salapära, näit. RÕDU (1971). Dramatism ta loomingus süvenes, piltidel kujutatud jäikade  vormidega esemed mõjuvad tähendusrikaste sümbolitena, näit. NEKROLOOG KODANIK  N. SURMA PUHUL. (1975) ja  PÖÖRIÖÖ INTERJÖÖR (1976-1977). Kaasaja  tsivilisatsiooni olemust mõtestades on Jüri Palm kasutanud  popkunsti ja hüperrealismi võttestikku, näit. MOTOKANTROPOS (1976), käsitlenud ka eksistentsiaalseid probleeme - SUURVAIKELU I-II(1976). Tema hilisemais töis säilus dramatism ja mitmetähenduslikkus, näit. LINNAÜKSILDUS (1984), UPPUNUD (1986).jt.
Südikale iseloomule ja julgetele sõnavõttudele vaatamata oli tegemist keerulise saatusega kunstnikuga, kes oli intensiivse tundeeluga. 1990-ndate alguses alustas ta varjatud kirjanduslikku tegevust ning ühes sellega ilmnes tema alalhoidlikum poolus. Oma autobigraafiliste sugemetega jutustuses  MUUSIKU MÄRKMED on  JüriPalm kirjutanud: Olen moest läinud romantiline kunstnikutüüp, kelle kunst tõuseb valust ja kurbusest.
 Jüri Palm on olnud mitmel ajal  vabakunstnik. Jüri Palmi otsekohene natuur ja tavatult aus, keerutamata ütlemismaneer elus ja kunstis on loonud liigutava allegooria kunstnikuks olemise vaevale ja õnnele.
1965.ast oli ta KL liige, 1989.a. aga ENSV  teeneline kunstnik. Ta sai a-tel 1977 ja 1988 Kr.Raua nimelise preemia ja on tegutsenud rühmituses PARA.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU, 2 kd, Tallinn,1970;

 loe lisaks...