Ferdinand Mühlhausen (1864 - 1944) helilooja ja koorijuht

Ferdinand Mühlhausen (1864 - 1944) helilooja ja koorijuht
Sünd.16.11.1864 Koeru khk.
Surn. 28.11.1944 Tallinn
F M sündis Järvamaal, Kaarli karjamõisas põllupidaja perekonnas. Juba 1866. aastal kolisid Mühlhausenid Virumaale Salla küla Traksi tallu. Seal mööduski  FM lapsepõlv. Isakodu kohta teame vaid õe ja venna olemasolu. Andmed FM-i haridusteest on väga napid, 1882. aastal lõpetas ta saksa õppekeelega Tallinna kreiskooli. Seitsmeteistkümneaastane noormees sai hea üldhariduse kõrval omal käel ka korraliku muusikalise ettevalmistuse. FM võttis klaveritunde ja tõmbas ka kaasõpilasi oma muusikalisse tegevusse. Eri aegadel moodustas FM koolis mitu laulukoori ja kvartetti ning oli võimeline neid juhatama. Ühes kvartetis laulis kaasa  ka Konstantin Türnpu. Kreiskoolis oli Ed Vilde FM  pinginaaber, FM-st rääkis viimane kui lõbusast poisist, kes vahest pööraseid naljalugusid rääkis. Kreiskoolile järgnenud kaks kümnendit on FM elus kirevad, kuid faktivaesed. A-il 1886/88 FM abiellus. Kõrge eani elanud musikaalse ja hoolitseva abikaasa nimi oli Emilie (sündinud Mets). Neil aastatel on F M õppinud küll põllumajandust, küll töötanud haagikohtuniku juures. Samuti tegutses ta kodukohas Salla küla Traksi talus, aga veel ka Virumaal Väike-Maarja ja Järvamaal Koeru khk-s kohaliku kultuuritegelasena. FM oli kõikjal oma elu- ja töökohtades agar moodustama laulukoore, neid juhatama ja pidusid korraldama.  FM-i õe sõnul mängis ta koos vennaga neljal käel klaverit. XIX sajandi lõpul kolisid Mühlhausenid Järva- ja Virumaa piirialale Rakkesse. Seal, lubjapõletajate ja raudteejaama asulas, ostsid vanemad Sopi talu ja jätkasid põlluharimist. Poeg FM soetas Rakkes kõrtsi vastas üle maantee krundi, kuhu ehitas kaupluse. Ka uues elukohas jätkas ta seltskondlikku tegevust, olles isegi Rakke Haridusseltsi abiesimees. 1911. aastal siirdus FM Peterburi. Seal tegutses ta koloniaalkaupmehena. Halb oli see, et siin hakkas F M-i nägemine halvenema. Talle tehti mitu glaukoomivastast silmaoperatsiooni. 1918.a. õnnestus FM-l tagasi Rakkesse pääseda. Peale keerulise sõjaõhustiku mõjus FM-le rusuvalt üha halvenev silmanägemine. Endine vilgas seltskondlik ja äriline tegevus asendus jõudeoleku ja üksindusega. Kuldses keskeas 54-aastane mees pidi oma elu täiesti ümber korraldama. Oli õnn, et ta sai end jäägitult heliloomingule pühendada. Esialgu oli küll takistuseks muusikateooria puudulik tundmine ja majas polnud ka klaverit. Tütre Gerda sõnul hakkas isa just siis põhjalikumalt süvenema heliloomingu saladustesse. Abikaasa Emilie luges ette vajalikke õpikuid ja 1910. aastal Gustav Suitsu ning Karl Eduard Söödi poolt avaldatud antoloogiat EESTI LUULE. Helilooja minoorse meeleoluga kõlas kokku Anseküla kirikuõpetaja Martin Körberi nukratooniline luuletus ARMAS ISA KOHAKENE (VAIKNE KENA KOHAKENE). Neis värssides kangastusid üha kustuva nägemisega FM-e selged mälupildid lähedasest minevikust isale kuulunud Traksi ja Sopi talus.  Uurijate arvates sündis FM-i kuulus laul ARMAS ISA KOHAKENE 1919. aasta jaanuaris-veebruaris. Viisi üleskirjutaja, postiametnik Oskar Krusberg, on märkinud oma noodivihikusse kõnealuse laulu juurde kuupäeva 9. aprill 1919. Viis jõudis trükki 1923. aastal FM-i esimeses kogumikus VABAL TUNNIL. 1920. aastal tõi elutee FM-i jälle Tallinna ja sedakorda veerand sajandiks. 1923. aasta paiku juhtus nii, et gripi tagajärjel kadus F M-i viletsaks muutunud nägemine sootuks. Õnneks avaldati 1927. a. kaks kogumikku kuue lauluga mees- ja kuueteistkümne lauluga segakoorile. 1939. aastal said kättesaadavaks ka FM-i kuus soolo- ja kvartetilaulu. Seega oli tema heliloomingus üle 60 laulu. Teda võib mõnes mõttes siiski ühe-laulu-loojaks pidada – milleks on VAIKNE KENE KOHAKENE. Kaasaegsete arvates lootis FM oma loomingule laiemat levikut ning oli seda saavutamata pisut kibestunud.  Tegelikult sisustas FM heliloojana  oma vanaduspäevi. Ta õppis ära isegi kitarri- ja lõõtspillimängu ning esines harmoonikal koguni ringhäälingus. Üldse oli helilooja kirglik raadiokuulaja. Pimedana  projekteeris FM Pääsküla maja ümberehitust, maja valmis 1931. FM oli tegev ka pimedate ühiskonnas, õpetas pimedate koolis muusikat.
F ja Emilie M-i peres kasvas neli tütart. Neist kolm elasid võõrsil: üks Soomes, teine USAs ja kolmas Nõukogude Liidus. Neljas tütar Gerda Feldt elas kõrge eani perekonnainimesena Tallinnas.
FM ja Emilie hauda tähistavad tagasihoidlikud katkised marmortahvlikesed.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/2Kveeb_m2.htm‎; ;Aldo Kals PIME HELILOOJA FERDINAND MÜHLHAUSEN; 1944entsyklopeedia.ee/artikkel/mühlhausen_ferdinand2‎

 Loe lisaks...