Hans Tiismann(1829-1886), misjonär ja koolmeister.

Hans Tiismann. (Hans Igavene). Misjonär, vaimulik ja keeleuuendaja.

Sünd.15.01.1829 vkj. Rapla khk-s Alu v. Tuisu  talu.

Surn. 5.01. 1886.Tallinnas?

Otsustas juba varases nooruses saada misjonäriks. (Pärimus räägib et ema kõrval vokiratta vurina saatel uuris laps raamatukest millest ema talle lugemist õpetas. Seal oli juttu ka Aafrikamaast ja oli ka neegritest pilte. Kõik see avaldas poisikesele tugevat mõju. MK)  Vaesuse pärast ei saanud aga HT esialgu kuhugi vaid oli mõisa teomees, apteegiteenija, toapoiss Tallinnas jne. (Pärimus räägib ka seda et algkooligi sai ta alles 23 aasta vanuselt ja istunud täismehena väikeste koolipoiste seas. MK). Siiski omandas HT  vajaliku alghariduse ja jätkas visalt oma püüdu unistuste poole. Ta soovis minna välismaale misjonäriks õppima. Seda takistas aga rahapuudus sest tolajal maksis väispass 500. rubla. Et saada  passi astus ta väeteenistusse  kus võis välispassi saada tasuta. Sinna jäi ta kolmeks aastaks. Parajasti käis Krimmi sõda. Sõjategevusest vabal ajal õppis  HT saksa keelt, geograafiat, viiulimängu ja luges Piiblit. Krimmi sõja lõppedes õppis ta Schveitsis Krischona misjonikoolis mille lõpetas 1861.a. H T tegutses kahe aasta kestel juutide misjonärina Palestiinas.. Müüs kodumaal vaimuliku sisuga raamatuid, kogudes raha uueks misjoniretkeks misjonärina Ida-Aafrikas 1865- 69.a. gallade juures kuhu seni misjonärid polnud jõudnud. 1869 naases Eestimaale töötades kodukohas koolmeistrina. 1874. viibis ta juba Lõuna-Ameerikas Santa Gruz´is kus õpetas saksa misjonikoolis lapsi. 1884 siirdus juba lõplikult kodumaale kodukohta Raplamaal. H T oli  tolle aja haritlaskonnas üks omapärasemaid isikuid. Tema tähtsamad misjoniteosed on KUULUMITOOJA EHK SÕNUMITOOJA BETHLEHEMAST, MEIE ÕNNISTEGIJA JESUSE KRISTUSE SÜNDIMISE PAIGAST...(Tallinn 1864,  2tr 1885) ja AHVRIKAMAA ÕIS EHK ÜHE AHVRIKAMAA GALLA NEITSI PAULIINE FATHME ÕNDSAD ELUPÄEVAD (1882). Neis teostes ilmneb HT soov reformida Eesti kirjakeelt.Peale uute tuletiste ja liitsõnade on ta loonud uusi kunstlikke sõnu (näit. päilitama - lohutama; millus - võit, ranguma-olema jne).

Paraku  prof. P.Ariste sõnul HT keeleuuendus  pole avaldaanud mmingit mõju eesti keele arengule.

HT aga ise tundis mitmete euroopa keelte kõrval araabia ja suaheeli keelt.

Andmed: EBL täiendusköide, Tallinn, 1940.

24.10.2004. avati EELK misjonipäevade ajal  H T haual uus mälestustahve. Seal levitatud mälestuslehel on H T kohta kirjutatud: Sündis Alu-Metsküla  Tuisu talus 6-lapselises vaeses taluperes. Isa suri kui  Hans oli 10 aastane. Õppis ise ema kõrvalt lugema. Ema etteloetud O.W. Masingu  PÜHAPÄEVA VAHELUGEMISTEST  andiski talle esimese impulsi tulevaseks  misjonitööks. 23 aastasena õnnestus tal  Tallinna vaestekoolis saada esimene kooliharidus.  Välispassi saamiseks  siirdus vabatahtlikult  Krimmi i sõtta. 29 aastasena asus ta teele Schveitsi rändmisjoniasutusse kus lisaks keeltele ja  teol. ainetele õpetati ka praktilisi tööoskusi.

 Pärast nelja aastast õppimist läks ta 1864 aastal oma esimesele misjonipõllule Pühale Maale. Kaks aastat õpetas orbunud Süüria lapsi ja ka kohalikke palestiinlasi.

H T  unistus oli Aafrika. Vahepeal oli kodumaal, kogus raha ja 1866.a siirduski K eeniasse nyikade juurde kellede keskel elas kaks aastat. Kahjuks ei jõudnud ta gallade suguharuni kellede juures misjonärid ei olnud käinud. Paraku tuli tal Aafrikas ette ootamatuid raskusi ja  1868 aastal naases ta pisut pettununa kodumaale. Aga ta oli usinalt õppinud sealseid keeli ja ta tõi kaasa etnograafiliselt väärtuslikke esemeid. Lisaks Ida-Aafrika keelte ja kultuuride  tundmisele peetakse H T  koguni 19.saj. suurimaks eestlasest polüglotiks.

Kodumaale jõudes sai ta vastavatud koduvalla Alu algkooli esimeseks juhatajaks. Targa ja huvitava elukäiguga mehena oli temal kohalike seas suur  autoriteet. Kuus aastat hiljem tuli temal koolist lahkuda ilmselt mõisnike sobitusel.  H T siirdus Lõuna-Ameerikasse elades  10 aastat  Brasiilias. Töötas pastori ja kooliõpetajana saksa emigrantide asundustes.

1884.a. tuli ilmarändur kodumaale tagasi. Järgmise aasta jaanuaris laulatati 56 aastane  H T  Kaarli kirikus endast 38.a. noorema  Ann Loorberkiga.  1886.a. H T aga juba suri.

H T hauda tähistas  varem paekivist hauatähis mille risti osa lagunenud. 2004.a  korrastati hauatähist ja asetati soklile  mälestustahvel.