Eduard Türk (1888-1966) näitleja ja lavastaja

Eduard Türk (1888-1966) näitleja ja lavastaja

Sünd. 11.04.1888 Rõngu

Surn. 14.03.1966 Tallinn

E T sündis Väike-Rõngu külas vene kiriku maadel asuvas  onnikeses nn Türgi tares (majake mida kutsuti nõnda tema üksiku asukoha tõttu).  Isa oli õigeusukiriku salmilaulja ja väikese palgamaa pooleterameheks. Aaasta peale poja sündi suri isa tiisikusse. Ema jäi kahe pojaga üksi. Emast, kes oli virk, korraarmastaja ja erakordselt töökas inimene, on Eduardil aina head mälestused. Ema oli kogu ümbruskonnas väga lugupeetud . Ta oli parim pulmavirtin ja ka ämmaemand. Ema saatus oli nukker. 1903.a. suri tema lemmikpoeg, ET vanem vend. Sellest löögist ema ei toibunud, sattus vaimuhaiglasse ja suri 1904.a. E T-le oli see omakorda suureks löögiks.

Seitsmeaastaselt läks E T Väike-Rõngu vallakooli. Värvikalt kirjeldab ET madalat ja vaest klassituba kus päeval õpiti öösel aga magati. Lugema-kirjutama õpiti eesti keeles. Osa õppeaineid oli aga vene keeles, seda keelt ei osanud õpetajagi ja lapsed tuupisid materjali mehaaniliselt pähe. Järgmisel aastal asus ET õppima Tilga vene kiriku kihelkonnakooli. Seal olid karmid olud - eest keel oli keelatud ja õpilaste  peksmine oli tavaline abinõu. ET oli edukas õpilane. 1901 astus Tartu 6-klassilisse Linnakooli (nn Gorodskoi). Peale ema surma toetas  E T edasiõppimist ema vend. Gümnaasiumis õppides tutvus ET karskusselts UGAUNIA näitejuhi Ed Jugariga. See pakkus talle osa näidendis POISSMEES. E T kahtles, kuna varasemad näitlemise katsed koolinäitemängudes olid tal ebaõnnestunud. See osa läks rahuldavalt. Jonn ja visadus aitasid ja sellest alates hakkaski ET ennast kehaliselt ja vaimselt harima ja  tasapisi näitlema. ET töötas oma häälega ja tal ongi edaspidi tugev kandev hääl ja ekspressiivsed žestid.  Kergete rahvalike tükkide kõrval mängiti  UGAUNIAS ka  Moliere´`i IHNUST, M.Cantth`i ROINILA TALUS, K.Halme MURDUNUD.

Suurt mõju avaldasid ET-le 1905 a sündmused Tartus. Ta oli tol ajal 17 aastane, poliitiliselt ebaküps aga kaldus pahempoolsuse poole. 1905.a. asus tööle kindlustusseltsi OMAABI. Tegevus  UGAUNIAś jätkus. Samal ajal toimusid aga teater VANEMUINE ehitustööd ja neid jälgis E T suure tähelepanuga. 1906 a  avati VANEMUINE  Kitzbergi TUULTE PÖÖRISES`ga. See sündmus otsustas  ET edasise elukäigu milles juhtiv osa oli teatril. ET pöördus otse teatri tollase juhi Karl Menningu poole, sooritas ettenähtud katsed ja 11.02. 1907.a. esines esmakordselt VANEMUISE trupis Blaumanise ÄRAKADUNUD POJAS. 

1912.a. siirdus  ET A.Teetsovi kutsel Pärnu ENDLASSE, kuna VANEMUINE oli maj.raskustes ja palgad väiksemad kui Pärnus. Siiski  ei vasta ENDLA tollane tase ET ootustele ja ta  naaseb Tartusse. Enne oli ta tutvunud Pärnus oma tulevase naisega kellega 1913.a abiellub. VANEMUISES algasid  seoses K.Menningu ja J.Tõnissoni vastuoludega keerulised ajad millede tulemusena K.Menning lahkub. Teatrijuhiks saab A.Simm. Teater hakkas alla käima ja koos mitme teise näitlejaga suundus ka ET 1916.a. Tallinna kus nad asutasid DRAAMATEATRI. Nad resideerusid V-Tartu mnt ja Maakri tn nurgal asuvas muusika-ja lauluselts PANDORIN hoones. Teater avati 1916.a. Chr. Rutoff´i näidendiga VASTU VETT mille oli lavastanud E.Türk. Teatri ruumide leping oli vaid 10 kuud ja kui leping lõppes tuli PANDORINIST lahkuda. E T  asus  K.Jungholzi kutsel ESTONIASSE. 1941. a on E T taas  DRAAMATEATRIS. EW ajal käib E T õppereisil Berliinis (vähem õppis kui algul lootis) ja Moskvas (oli nii kunstiliselt kui ideoloogiliselt sellest vaimustatud). Saksa okupatsiooni ajal 1941-43 istub vanglas. 1944-51 aga jälle ENDLAS direktor ja kunstiline juht.

Kogu selle küllalt rahutu ja rändava elulaadi juures oli ET  peamine  tegevus näitlemine  või lavastamine. Ta oli oma aja silmapaistvaim kangelas-ja karakterrollide mängija eesti lavadel. ET-l oli oma tõeline suurroll, õieti kaasaegsete mälestustes oli neid kaks –  NÄITLEJA Gorki Põhjas (lavastaja L.Kalmet mainib et ET oli väliste võtetega näitleja, aga siin mängis ta  sisemise hingestatud tehnika ja nappide väliste vahenditega) ja MAURUS Tammsaare Tões ja õiguses. Mauruse kuju loomine küpses ER enda sõnutsi kolme aasta kestel (1933-35).  E T oli J.Treffnerit ka  isiklikult näinud, aga suhelnud osa tarvis ka viimase õpilastega. A.H.Tammsaaregi kirjutab E T-le, et ehkki on erinevusi  arusaamises Maurusest, on Teie (ET) loodud kuju veenev, usutav ja täiuslik.... Aga H.Raudsepa sõnutsi on E T suurepäraselt lavastanud ja mänginud ka tema näidendeis. ET lavatee ENDLAS lõppes 15.02.1951.a. kolhoosiesimees ROMANJUK´i kehastamisega Korneitšuki LODJAPUU-SALUS. ET abikaasa Maria Türk oli samuti tuntud näitleja. E T oli ja jäi  oma vaadetelt pahempoolseks.

Andmed: EE 14kd., Tallinn, 2000; E.Türk SINILINDU PÜÜDMAS; L.Kalmet O POOL SAJANDIT TEATRITEED; EBL, Tartu, 1926-29.

Loe täiendavalt...