Riivo (a-ni 1935 Richard) Kuljus (1902- 1967) lavastaja ja näitleja

Riivo (a-ni 1935 Richard) Kuljus (1902- 1967) lavastaja ja näitleja

Sünd. 25.06.1902  Kalvi v.
Surn.  04.05.1967 Tallinn

Sündis Kundas kantseleiametniku Jüri ja Julie Vilhelmine (s Kedder) Kuljuse peres. Peres oli  veel vend Voldemar (pärastised tuntud pastor Vold. Kuljus, kes olnud laia huviringi ja haruldase kõneanniga inimene, kelle jutlused ei piirdunud pühakirjaga, vaid kes ehitas tihtipeale kogu jutluse üles praktilise elu nähtustele,  kes aga 1950. a. küüditati Siberisse. Tagasi tulnud, ei antud talle Tallinnas kohta. Ta sai Iisaku koguduse õpetajaks). RK osales vabatahtlikuna Vabadussõjas.(1918-19). 1920.a. asus RK õppima P.Sepa DRAAMASTUDIO teatrikooli.  P.Põldroos mäletab pikka ja kõhna, pikkade juustega RK-st juba Sepa teatristuudio algpäevil, kuis ta hoolitses ja korraldas et kõik õpilased ikka istuma saaksid ja kuulaksid oma paleust P.Seppa. RK oli stuudiovanem.  Oma arvamustes oli RK tolajal vähe pindmine ja ettevaatlik (see võis olla tingitud siiski  tema lähedalt  seotusest kiriklike ringkondadega). Aga RK, Rix, nagu teda hüüti, oskas keerulisest olukorrast kergelt ja puhtalt väljuda,  oskas teisi alati optimistlikult lohutada. P.Põldroos mäletab, kuis RK Sepa lavastuses kehastas Sganarell´i osa Moliere'i ARST VASTU TAHTMIST,  tegi osa leidlikult, kavalpäiselt, erksa ja rõõmsa mängutujuga, paraku aga ei jõudnud see etendus publiku ette. Oli Sepa  DRAAMASTUUDIO esimese lennu lõpetaja 1924.a. koos L.Kalmeti, F.Moori, P.Põldroosi, Ly Lasneri jt. Lõi kaasa statistina  P.Sepa mängufilmis ARMASTUSE PISIELUKAS. Film pole kahjuks  säilinud. Peale lõpetamist oli RK 1924-32 Eesti Haridusliidu näitekunsti inspektor. Just sellel töökohal oli temal võimalus arendada teatrikunsti maal ja kasvatada  teatrikursuste juhendamise kaudu tuhandeid teatrisõpru. RK tõi pealinnast elukutselisi näitlejaid Iisakusse kus tema teatrilembene vend Voldemar jutlustas. Kohapeal tehti mõni tükk valmis, kuhu siis kutsuti mängima näiteks Salme Reek, Milvi Laid, Iisakust pärit Helend Peep või keegi teine. Ja nii oli kogu aeg. Kirikus andsid kontserte tuntud organistid nagu prof August Topman ja Paul Pressnikoff. (jutustas Vold. Kuljuse tütar).  RK oli 1932-34 NARVA TEATRI näitejuht, 1935-42 KURESSAARE teatri üldjuht, milline alustas hooaega poolkutselisena, 1935. a sügiseks ehitati ümber teatrilava,  võeti juurde palju noori näitlejaid, kes said algõpetuse spetsiaalsetel kursustel. Etenduste arv ning kunstiline tase tõusid. Kutseliseks sai teater 1940. a.1942-46 oli RK  ENDLA teatri näitejuht ja direktor.  Ülekaalukalt n mängiti siis operetti ja revüüd, sõnalavastust esindasid komöödiad. RK  kutsus tolajal teatrisse ka Laine Mesikäpa, kes sai esimese järgu näitleja palgale ja esimeseks rolliks Maret Vaa A. Gailiti TOOMAS NIPERNAADIS (1942). Nendes teatrites töötades lõi RK ise häid rolle nagu Kaval-Ants PÕRGUPÕHJA UUES VANAPAGANAS,  Jess RAUDSES KODUS,  dr Villak VIIRASTUSTES, pops Jüri MIKUMÄRDIS, Tuomas MEHE KÜLJELUUS  jmt.
1946-1951 oli RK represseeritud nõuk. võimu poolt ja viibis Venemaal vangilaagrites (nagu vend Vold-ki). Naastes oli ta muidugi rasketes vanglatingimustes kaotanud oma tervise. Siiski temale omase optimismiga juhendas jällegi isetegevuslikke näitetruppe ja draamaringe. Elu viimastel aastatel oli RK tegevus seotud teatriühingu teatriveteranide sektsiooniga. Ta oli veteransektsiooni üks asutajaid ja kauaaegne juhatuse esimees, aga paralleelselt jätkas ta tööd ka koolinoortega - nii nagu noorenagi, oli ikka organiseeriv ja teiste huvide eest võitleja. RK meeldejäävamatest lavastustest, mõnes  mängis ka ise kaasa, võiks nimetada Kitzbergi KOSJASÕITU ja  NEETUD TALU,  Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEEST,  Kalmani MARIZAT, Lutsu PAUNVERET ja   TAGAHOOVIS, Pagnoli FANNYT,   Raudsepa LIPUD TORMIS ja  Falli LÕBUSAT TALUPOEGA.
RK oli abielus omaaegse KURESSAARE teatri tantsujuhi Adja Kuljusega, kellega töötas koos Saaremaal aastail 1935-1942, peres kasvas  tütar Vivian ja poeg John-Fred.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; K.Laane ERAARHIIV (nekroloog); P.Põldroos TEEL ENDA...., Tallinn, 1985; L.Kalmet POOL SAJANDIT..., Tallinn, 1982; http://www.eestikirik.ee/?p=5694; http://www.eelk.ee/tallinna.puhavaimu/ajalugu.php;http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse; http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vaimulikud;https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=41715