Roman Baskin (1954–2018) näitleja ja lavastaja

Roman Baskin (1954–2018) näitleja ja lavastaja
Sündinud 25.detsembril 1954 Tallinnas
Surnud 13.septembril 2018 Tallinnas
Sündis näitlejate Ita Everi ja Eino Baskini pojana. Lõpetas 1973.aastal Tallinna 21.Keskkooli ja 1980.aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IX lennu (juhendaja Merle Karusoo). Töötas aastatel 1980–92 näitleja ja lavastajana ning aastatel 2001–03 pealavastajana Vanalinnastuudios, vahepealsetel aastatel ja hiljem vabakutselisena. 2003.aastal asutas ta koos Üllar Saaremäega MTÜ Kell Kümme, millest võrsus samanimeline projektiteater, mida ta juhtis, kus lavastas ja mängis elu lõpuni. Ta pidas režiiloenguid Eesti Kunstiakadeemias ja Berliini Kunstide Akadeemias, õpetas näitlejatööd Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta lavastas ka filme „Vernanda”, 1988, „Rahu tänav”, 1991, „Vana daami visiit”, 2006, telelavastusi („Tema majesteet komödiant”, 1983, „Viimane suvi”, 1987, „Squirrel”, 1990) ja -seriaale („Vabariigi valvur”, 1994–95, 100-osaline „M Klubi”, 1996–99). Mängis filmides „Taevavõti”, 2011, „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”, 2011, „Kirjad Inglile”, 2011, „Minu näoga onu“, „Free Range”, 2013, „Perekonnavaled”, 2016, „Minu näoga onu“, 2017, ja teistes).
Oli abielus Karin Baskiniga, tal on tütar Mirjam ja poeg Alfred.
1987.aastal tunnustati teda Ants Lauteri nimelise näitlejapreemiaga. 2018.aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia näitekunsti valdkonnas ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Tema üheks tähtrolliks oli Cyrano, kirglik armastaja, filosoof ja poeet Rostand’i heroilises värsskomöödias „Cyrano de Bergerac“, lavastaja Eino Baskin, 1986.aastal Vanalinnastuudios. Vanalinnastuudios mängis ta mitmeid värvikaid klassikarolle: Tarelkinit Suhhovo-Kobõlini „Toimikus“ (1982), Hlestakovi Gogoli „Revidendis“ (1987), ka säravaid komöödiarolle, nagu Claude Masure Magnier’ „Unerohus“ (1985). Näitlejapartnerluse meistriklassina jääb teatriajalukku tema ja Ain Lutsepa koosmäng Mrożeki „Emigrantides“ 1989.aastal Vanalinnastuudios, Kõivu „Filosoofipäevas“ 1994.aastal Eesti Draamateatris, Kivastiku „Sõduris“ 2007.aastal R.A.A.A.M-is. Shakespeare’i rollidest nimetagem Jagot „Othellos“, lavastaja Mikk Mikiver, 1994.aastal Rakvere teatris ja Claudiust „Hamletis“, lavastaja Lembit Peterson, 2003.aastal Theatrumis. Ta lavastas Shaw’ „Südamete murdumise maja“ ja mängis kapten Shotoveri 2003.aastal Eesti Draamateatris; lavastas „Mesalliansi“ ja mängis John Tarletoni 2012.aastal, Kell Kümme. Teda köitsid jõulised draamad ja tragöödiad, näiteks O’Neilli „Iha jalakate all“ (2010) ja Strindbergi „Preili Julie“ (2013), poliitilise võimudraamana lavastatud Shakespeare’i „Hamlet“ (2013). Eesti Vabariigi 100.aastapäeva eel lavastas ta Estonias Rasmus Puuri ooperi „Pilvede värvid“ 2017.aastal. Kõige viimaseks lavastuseks jäi Bagnoldi „Kriidiaed“ 201.aastal Draamateatris, peaosas Ita Ever.
Oli ka kirglik malesõber ja osales  maleturniiridel.
 
Andmeid: ETBL, Tallinn, 2000; M. Kilumets „Ita Ever. Elu suuruses“, 2006; „Lavastajaraamat“ II, 2013; Pille-Riin Purje „Lemmikute raamat“, 2013.
Loe lähemalt:
http://arhiiv.err.ee/vaata/jutusaade-jutusaade-roman-baskin

http://arhiiv.err.ee/vaata/hiireloks-hiireloks-roman-baskin

http://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-roman-baskin

https://kultuur.postimees.ee/4395277/kirglik-roman-baskin-filosoof-muusikus-pujaan?_ga=2.188785323.1643145734.1543825237-1872686939.1523541666

http://epl.delfi.ee/news/lp/roman-baskin-oma-viimases-intervjuus-lp-le-minu-uksilduses-on-suudi-mu-raske-iseloom?id=83676579;  

http://www.efis.ee/et/inimesed/id/207

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/baskin_roman2