Imbi Valgemäe (1923 – 1960) sõnakunstnik

Imbi Valgemäe (1923 - 1960) sõnakunstnik

Sünd. 28.09.1923 Roela v.

Surn.27.08.1960 Tallinn

Sündis Virumaal. I V vanemad olid põllutöölised. Ta ema suri, kui Imbi oli kuue aastane. See oli Imbile raske löök, ema oli õiglane, hea ja tagasihoidlik inimene. Isa lohutas, et ema tuleb varsti koju, ta ainult puhkab natuke. Mõne kuu pärast isa abiellus uuesti noore ja ilusa naisega. See oli kõige raskem ajajärk Imbi elus. Uus ema osutus võõrasemaks kõige halvemas mõttes. 1931. aastal läks Imbi Viru- Roela algkooli mille lõpetas1938.a. Peale kooli lõpetamist läks Tallinna, lootes iseseisvalt edasi õppida. Kuigi ta töötas lapsehoidjana, majateenijana, pesupesijana, ei suutnud ta ikkagi teatrikoolis õppimiseks raha teenida ja kool tuli pooleli jätta. Ka terviseprobleemid hakkasid endast tunda andma. Seda põhjustas raske töö ja väga kehv toit. Vahepeal suri ka isa. Imbil polnud ühtegi abistajat. Sõda lõppes, saabus kauaoodatud võit ja rahu.  I V oli nõukogude inimene, sest  nõuk. kord võimaldas talle puhkuse sanatooriumis. Ta vihkas saksa okupatsiooni kuna see võim laastas tema tervise. I.Valgemäe hakkas 1946. aastal KIRJASTUS KESKUSE käskjalaks. Töötada oli raske kuna Imbi  silmanägemine oli halb. Mõne aja pärast  siirdus ILOKÖITESSE õpilaseks ja hakkas käima TOMBI klubi ja NOORTEMAJA isetegevusringis. Märtsis 1947.a. tuli Imbi elule uus lehekülg, ta sai RIIKLIKU FILHARMOONIA deklamaatoriks.
Tema tervis oli kehv, aga IV oli väga hoolas ja väga töökas. Esimest korda kutselise näitlejana esines ta ESTONIA laval 1. aprillil 1947 (J. Parijõe "Uued saapad"). Näitlejana sai ta tuntuks eelkõige sõnakunstniku ja lapsehääle jäljendajana. Lühikeseks jäänud eluteega naine - terviseprobleemid murdsid ta vaid 37 aasta vanuselt - pälvis rohket tunnustust häälejäljendajana, kellel oli selles vallas kaasasündinud anne. Tema hääl oli haruldane nähtus ja sõjajärgne ajastu - mille vältel Valgemäe täiskasvanuks saades suurelt jaolt töötas - eesti rahva jaoks üks traagilisemaid. I.Valgemäe on tänaseks sedavõrd unustusse vajunud, nagu polnuks teda kunagi olemas olnudki. Tänastele lastele on tema nimi võõras, ometigi kasvasid Valgemäe plaadistatud muinasjuttude saatel omal ajal üles terved põlvkonnad. Viimast korda esines ta 25. veebruaril 1957.a.  Karksi-Nuias. 1957.a. antakse talle Eesti NSV teenilise kunstniku nimetus.

Andmed: http://www.monument.ee/vinni-vald/obja-imbi-valgemae;    Artikkel "Viru Sõna" 18.09.1990