Arne Oit (1928-1975) helilooja ja akordionist

Muusik

Kultuurilooline haud

V, H, 27, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Arne Oit 03.12.1928 28.11.1975 03.12.1975
Laine Oit 11.08.1928 31.03.1986

 

Arne Oit (1928-1975) helilooja ja akordionist

Sünd. 03.12.1928 Tallinn

Surn. 28.11. 1975 Tallinn

 A:Oit sündis ja kasvas Tallinnas. Õppis  Tallinna Muusikakoolis.  Jätkas õpinguid TRK kompositsioonierialal H.Elleri klassis ja lõpetas 1956.a. Töötas akordionistina estraadiansambleis- ja orkestreis. Lõi juba õpingute ajal laule. Kirjutas peam.estraadimuusikat, koostas laulukogumikke, avaldas kerget muusikat tutvustavaid artikleid. A O algatas ENSV RF ülevabariigilised estraadilaulude võistluskontserdid (1976.a. A.Oidi nimelised). Tema meloodilised, vaimuka meetrumi ja värske harmooniaga  laulud  pälvisid üleeestilistel lauluvõistlustel hulga auhindu.
On loonud muusikalisi lavateoseid: komöödia MUHULASTE IMELIKUD JUHTUMUSED 1962.a.; IMEKAUNIS GALATEA, 1965; VÄIKEVEND JA KARLSSON KATUSELT, 1967.a.jpm.; sümfoonilist muusikat, koorimuusikat, instrumentaal-ja vokaalkammermuusikat, näidendimuusikat, lastemuusikat; instrumentaalestraadimuusikat: marsse, palasid, tangosid ja valsse. Kõige populaarsem on aga tema  vokaalestraadimuusika. Nüüdki kõlavad tema laulud: MILLEKS  SEISAD , NOORMEES VEEL SIIN...., JAMAIKA HÄLLILAUL,  EI MA POLE SAAREMAA PEAL KÄIND..,  LÕKE PREERIAS, MINISEELIK, TSIRKUS,  MINU SÜDAMES SA ELAD,  UNUSTUSE JÕEL, JAAGUPI  JENKA, TUHAVÄLJADE TUUL, TEAN ÜHTE LUGU, SÜÜTA KÜÜNAL  jpt. See on vaid osa tema rikkalikust ja  armastatud laululoomingust.
A.Oit suri parimas loomeeas, vaid 47 aastasena raske haiguse tagajärjel. Eesti Raadio  valgesse saali oli kogunenud palju muusika ja kunstirahvast. AO sõbrad seisid auvalves. P.Sauli juhatusel kõlasid tema laulud. Hüvastijätusõnu laususid Heliloojate Liidu esimees J.Rääts, ER peatoimetaja H.Kõrvits ja kultuuriministri asetäitja R.Viies ja AO laulude  üks populaarsemaid esitajaid Voldemar Kuslap.

A.Oit oli 1958.a HL liige. 1972.a. omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase tiitel, see oli tolleaegne suur tunnustus. 1972.a sai ENSV aastapreemia, 1972 A.Aleksandrovi nim. hõbemedali ja postuumselt ELKNÜ kirjandus-ja kunstipreemia 1976.a.

 

Andmed: K.Laane ERAARHIIV (Nekroloogid);  EMBL, Tallinn, 1990.a.