Esko Lepp (1906-1977) kunstnik
Kunstnik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Esko Lepp | 08.04.1906 | 31.01.1977 | 04.02.1977 |
Esko Lepp (1906-1977) kunstnik
Sünd. 08.04.1906 Räpina v.
Surn. 31.01.1977 Tallinn
E L sündis Võrumaal sepa peres. Tal tuli maast madalast teha rasket tööd. Õnnetuse tagajärjel kaotas ta vasaku käe sõrmed. Ometi Esko Lepp õppis 1935-40 Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis graafikat ja tarbegraafikat peamiselt G. Reindorffi juhendamisel. Täiendas end 1940-41 Tartus K. Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. II maailmasõja puhkedes astus vabatahtlikuna Tartu hävituspataljoni. Taandus NSVL tagalasse olles ühes Tšeljabinski tehases joonistaja. Õppis 1943-48 N. Surikovi nimelises Moskva Kunstiinstituudis graafikat. Oli 1948-51 Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud, hiljem vabakunstnik. On loonud erinevates graafikatehnikates, peamiselt küll puugravüüris, sõja- ja tööstusteemalisi töid, hiljem keskendus maastikule. Sõjajärgsetest töödest sarjad mis pühendatud sõjasündmustele ja millised ta viib puugravüüri : HÄVITUSPATALJON KODUMAA KAITSEL (1941/47), EESTI KAARDIVÄE LASKURKORPUSE LAAGRIS (1942/48). Loonud sarju ka nõuk. Ülesehitustöö ülistamiseks MINU KODUMAA 1945-50. VIISAASTAKUL. Tema temaatilised tsüklid kannatavad teatava illustratiivsuse ja lõtvuse all aga olid kindlasti olulised uue elulise matrjali esteetilisel mõtestamisel. Teinud nii tarbegraafikat ja raamatuillustratsioone, 1970-ndate keskel ka akvarelle. Hoogsalt on kunstnik mänginud külmade ja soojade toonide kõrvutamisega ning saavutanud vahetu ja mažoorse loodusmulje. Kunstnik valdas erinevaid tehnikaid ning lõi peamiselt romantilisi maatikke ning linnavaateid. Kui loometee esimesel kümnendil oli tema loomingule omane rangem käsitluslaad, siis alates 1950. aastatest muutust see järjest poeetilisemaks ja lüürilisemaks. Püüdes endiste aegade protokollilisest kuivusest c vabaneda saab tõesti õnnestunuiks lugeda tema 50-a. lõpu ja 60.a.-date gravüüre REGATT, JAHID MEREL, KALURID, RANNAKÜLA jt. Lepp omandas omanäolise vaatenurga ümbritsevale, konkreetse motiivi jäädvustamiseks otsis ta enda jaoks kõige põnevama rakursi ning asus sellega tööle. Viimase heaks näiteks on ka antud kaks graafilist lehte TALLINN TOOMPEALT ja TALLINN.VIRUVÄRAV. Kunstnik kujundas aastatega talle omase ning äratuntava käekirja, mille joontest peegeldub küll mehelikku kindlust, kuid mille üldmuljest õhkub meelelisust ning mõtlikkust. E L oli ka tuntud ekslibrist. E Lepp on a-st 1944 KL-i liige.
Andmed: K.Laane ERARHIIV, (nekroloog); EESTI KUNSTI AJALUGU, 2 K. Tallinn, 1970; http://allee.ee/allee.php?lang=et&module=35&op=2&pid=3767