Uno Källe (1931 – 2009) kergejõustiklane ja treener

Uno Källe (1931 – 2009) kergejõustiklane ja treener
Sünd. 16.06.1931 Karinu v.
Surn. 20.07.2009 Tallinn
Uno Källe sündis ja kasvas Järvamaal. Lõpetas 1950 Tallinna kutsekk-i nr 2, õppis Moskvas Tööjõureservide kehakultuuritehnikumis ja lõpetas 1957 Moskva obl-i pedagoogilise inst-i KKT. Hakkas 1948 Karinu 7-kl koolis tegelema suusatamisega. Tallinnas oli tema treener Harald Rist, Moskvas Serafim Paškov. Spordikarjääri alustaski Uno Källe Eestis  suusatajana. Ta täitis nii suusatamises kui ka murdmaajooksus esimese järgu ning TÖÖJÕURESERVID suunas ta Moskva kehakultuuritehnikumi, mis peagi Leningradi koliti. 1950.a. detsembris  pussitas teda Moskvas Gorki pargis pätt. Tänu sinelile jäi Uno Källe ellu – noaots oli rebestanud kopsukile, kops ise jäi terveks. Suure verekaotuse tõttu lebas ta nädalaid jõuetuna haiglas ja pidi kogu talveks võistlemisest loobuma. Spordiisu leidis väljundi suvistes jooksudes. Jooksust saigi tema põhiala. 1952. aastal osales Källe Eesti meistrivõistlustel Tartus. Ta alistas 3000 m takistusjooksus kindlalt Hubert Pärnakivi. See jäi Källe ainsaks Eesti kullaks. 1953.a. 3000 m takistusjooksus ja 5000 m-s sai ta  hõbeda.  Aastatel 1954/56 jooksis ta Eesti rekordist kiiremini nii 3000 m takistusi kui ka 5000 ja 10 000 meetrit, kogudes hoopis Moskva meistri tiitleid. Tuli pikamaajooksudes 8 korda Moskva linna ja 18 korda TÖÖJÕURESERVIDE üleliiduliseks meistriks. Uno Källe alistas mitu korda Melbourne´is kaks olümpiakulda võitnud Vladimir Kutsi ja sai jagu ka 1960. aasta olümpiavõitjast Pjotr Bolotnikovist.NL-i mv-tel oli murdmaajooksus 5. ja takistusjooksus 9. Püstitas 1964 30 km maanteejooksus maailma tipptulemuse 1:32.15,4. Ületas Moskvas õppides tollal kehtinud Eesti rekordeid: 5000 m 14.17,2 (1956), 10 000 m 31.16,4 (1954) ja 3000 m takistusjooks 9.16,0 (1955). Kuulus 1952 ja 1957 Eesti koondisse. Uno Källe andmed on: pikkus- 173 cm, kaal- 67 kg. Isiklikke rekordeid: 10 000 m 31.09,2 (1957), maraton 2:24.08 (1963), 3000 m takistusjooks 9.04,0 (1958). Msp (1956) ja NL-i tnl treener (1980). Töötas treenerina Moskva TÖÖJÕURESERVIDE  SK-s (1953–1963), Moskva KÕRGEMAS SK-s (1963–1976) ja NL-i SPORDKOMITEES (1976–1986). Oli NL-i koondise vanemtreener: a-st 1966 naisjuunioride, 1976–1986 täiskasvanud naisjooksjate juhendaja. Ligi 20 tema hoolealust on tulnud NL-i meistriks ja enamik neist saanud OM-il, MM-il või EM-il medali, Svetlana Ulmassova ja Jelena Sipatova on püstitanud maailmarekordi ning Sillamäelt võrsunud Irina Bondartšuk Euroopa rekordi. Eesti spordijuhid ihkasid Uno Kället kodumaale tagasi. Teda käisid Moskvas kutsumas peatreener Tõnu Lepik ning spordikomitee mehed Peeter Jakovlev ja Mati Mark. Kuulsust kogunud treener teatas 1986 Margile, et tuleb, kui korteri saab. Lasnamäe kahetoalises, mille vajadust tõestas allkirjaga ENSV Ministrite Nõukogu aseesimees Indrek Toome, elas Uno Källe abikaasaga oma elu lõpuni. Nõnda jätkuski a-st 1986 treeneritöö Tallinnas: 1986–1993 Eesti SPORDIKOMITEES ja KSMK-s, 1991 Kadrioru SPORDIKLUBIS, a-st 1993 Tallinna KALEVI kergejõustikukoolis, 1995–2000 ESG-s ja 2000–2009 AUDENTESE SK-s. Eestis on tema edukaimad õpilased olnud Sirje Eichelmann, Jane Salumäe, Tiia Eeskivi, Agneta Land, Milena Alver, Maile Mangusson, Andry Prodel, Rein Valdmaa, Rein Raspel, Risto Ütsmüts, Tiimar Laine, Tiit Paalberg, Richard Jürgenson, Vello Misler. Üle 10 õpilase on tulnud Eesti meistriks. Kuulus 1992–1994 KERGEJÕUSTIKULIIDU juhatusse, 1987–1993 oli treenerite nõukogu esimees. Avaldanud kirjutisi NL-i ja Saksa DV kergejõustikuajakirjades. On teose KERGEJÕUSTIKUALADE TEHNIKA  (1993)  üks autoreid.
77 aastasena, juba vähihaigena, töötas ta ikka suure pingega edasi. Tema soov oli, et ka teised, eriti noored, töötaksid. Ta analüüsis,  kuis meie noored on mugavad, ei viitsi lühikesigi maid jala käia, aga Aafrika lapsed jooksevad jahil olles päev otsa looma järel, seda pidevalt ja  sellest ka nende hiilgavad jooksutulemused. Terve tema enese elu oli pühendunud ja sihikindel töö endaga ja noortega. Iseenda vajadused jäid tal tavaliselt tagaplaanile.
Uno Källe lõi koolkonna. Ta kasvatas trobikonna Eesti meistreid, kellest parimana jõudis maratoonar Jane Salumäe 1997. aastal Torinos 2:27.04ni ja 2002. aastal EMil Münchenis neljanda kohani. Tema õpilased on võitnud kolmekohalise arvu meistrimedaleid ja püstitanud hulgaliselt Eesti rekordeid. Meistrite treenerile antavaid medaleid hoidis Uno Källe suures kotis. Uno Källel oli  ka pere,  abikaasa Margarita, tütred Leili ja Larissa, viis lapselast, üks lapselapselaps; kõik järeltulijad elavad Venemaal.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001/2011; sport.ohtuleht.ee › Sport; epl.delfi.ee/archive/treener-kalle-hoolis-koigist-oma-opilastest?id=51173849; sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/raskelt-haige-treener-uno-kalle-tootab-edasi?id.; sport.postimees.ee/143826/lahkus-teenekas-kergejoustikutreener-uno-kalle