Lembitu Kuuse (1950 - 2017) spordiajakirjanik

Lembitu Kuuse (1950 - 2017) spordiajakirjanik
Sünd. 11.09.1950 Rakvere
Surn. 14.01.2017 Tallinn
Lembitu Kuuse sündis ja kasvas Rakveres.  1969.a. lõpetas ta Rakvere 1.kk-i kuldmedaliga.  Astus  Tartu Ülikooli ja lõpetas selle  1974.a. rakendusmatemaatikuna. Aastatel 1974-1988 töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis spordifüsioloogia kateedris. Aastast 1988 töötas Lembitu  Kuuse Eesti Televisioonis.  Lembitut suunas sportima tema õpetaja Uno Tihti, tema kergejõustikutreener oli  Eha Pilt. Lembitu võitis mitmeid medaleid keskmaajooksus, orienteerumises ja murdmaajooksus. Lembitu Kuuse alustas tööd Eesti Televisioonis kaheksakümnendate aastate algul. Esmalt reporterina kaastööd tehes, 1988. aastast koosseisulise reporterina. Esimesed viis aastat töötas ta Tartu korrespondendina.  Aastast 1993. kuulus ta sporditoimetuse koosseisu ja oli omamoodi selle käilakuju. Oli ETV sporditoimetuse peatoimetaja asetäitja. Ta oli Spordiajakirjanike Liidu ja Rahvusvahelise Spordiajakirjanike  Assotsiatsiooni (AIPS) liige. On kuulunud ka spordiseltsi KALEV.  Lembitu Kuuse asjatundlikkus, millega käis alati kaasas sära, kirglikkus ja soojus, iseloomustasid tema spordiülekandeid ja reportaaže. Tema isikupäraselt värvikad reportaažid said samasuguseks folklooriks kui Valdo Pandi omad publitsistikas või kolleeg Toomas Uba omad spordiajakirjanduses. Lembitu oli väljapaistev invtervjuumeister, usutledes oma karjääri jooksul sadu väljapaistvaid Eesti spordi- ja ühiskonnategelasi.
Lembitu Kuuse legendaarsemate otsereportaažide hulka võib lugeda pikki ülekanded Tartu Maratonilt ja Tour de France velotuurilt. Eesti murdmaasuusatamise kuldaegadel jõudsid meie olümpiamedalid Eesti kodudesse just Lembitu Kuuse vahendusel - Andrus Veerpalu olümpiakuld Salt Lake City 2002 olümpiamängudelt, Torino olümpiamängude kolm kuldmedalit 2006. aastal. Lembitu Kuuse kommentaaride saatel on Eesti sõudjad saavutanud olümpiamängudelt kolm medalit, tema viimaseks olümpiamedalireportaažiks jäi meeste neljapaadi finaalsõit Rio olümpial. Viimaseks teleülekandeks laskesuusatamise maailmakarikasarja reportaaž Östersundist ning viimaseks intervjuuks usutlus rallisõitja Ott Tänakuga, Lembitu oma kodus Viimsis.
Eesti Olümpiakomitee (EOK) kirjutab oma järelhüüdes legendaarsele spordiajakirjanikule Lembitu Kuusele, et tema lahkumise tõttu tekkinud tühemikku pole võimalik täita. Tema positiivsus, täpsus ja jäägitu spordiarmastus on olnud eeskujuks ning spordireporteri elukutse etaloniks. Ta ei hoidnud ennast tagasi, kui teema oli talle oluline ja tähtis. Mõttevahetustest kasvasid välja kirglikud arutelud ja edasiviivad vaidlused.
Lembitu Kuuset tunnustati 2005. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga. 2012. aastal pälvis ta pikaaegse ja meeldejääva spordikommentaatori töö eest Eesti ringhäälingute liidu aastapreemia Kuldmikrofoni. Möödunud aastal autasustati Lembitu Kuuset Eesti kultuurkapitali preemiaga.
Lembitu Kuusel oli spordi kõrval ka teisi hobisid. Ta kogus nimelt õlleklaase ja oma kodus kostitas sõpru  nende poolt valitud õlleklaasist. Ta oli ka erakordne orienteeruja. Kui tema istus kõrval siis oli roolisistujal muretu põli ka pimeduses, Lembitu  tundis teeolude peensusi, teadis igat kurvi, teadis ka kus valvekaamera peidus.  Mitmed sportlased ja sporditegelased meenutasid teda peale tema lahkumist. A.Veerpalu ja J.Mae  meenutasid Lembitut kui osavõtlikku inimest kes ikka finišis ootamas oli, sünnipäevadel kindlasti, aga vahel ka niisamagi helistas.  M.Alaver aga imetles  Lembitu suurt elujõudu ja elurõõmu,  imetles teda kui erakordset  ja väga sisukat vestluspartnerit. Lembitu Kuuse arvamusi hinnati, tema sõna oli kaalukas.
Lembitu oli abielus Helga  Kuusega, peres kasvas neli last.
Andmed:  ESBL, Tallinn, 2001; https://sputnik-news.ee/news/20170115/4505030/suri-spordiajakirjanik-lembitu-kuuse.html;

loe lisaks...