Kalmer Tennosaar (1928 – 2004) laulja

Kalmer Tennosaar (1928 – 2004) laulja
Sünd. 23.11.1928 Vastse-Kuuste v. Kiidjärve
Surn. 20.09.2004 Tallinn
KT kasvas üles Kiidjärvel,  kus tema isa pidas möldri ametit. Vastse-Kuuste põhikoolis õppinud KT soovis esialgu hoopis pedagoogi ametit proovida ning astus Tartus Õpetajate Seminari. Mõni aeg õppis ta ka Tartu Ülikoolis juurat. Emajõe Ateenast suundus ta peatselt Tallinna, 1950. aastatel alustas  õpinguid konservatooriumis laulu erialal. Ei lõpetanud. Tallinnas liitus KT Raadiomaja kooriga, võttis osa Eesti Televisiooni diktoritekonkursist. 1955. aastal võitis Eesti Televisiooni diktorite konkursi ja nii saigi temast 1956. aastal hoopis Eesti esimene meesdiktor. ETV režissöör Tiiu Vahi mäletab päeva, mil tumedapäine nägus noormees esmakordselt telemaja uksest sisse astus, et diktorite konkursist osa võtta. Diktoritega samas stuudios lindistas tänaseks Eesti estraadi kullavaramusse jõudnud lugusid Emil Laansoo, kes kutsus KT-e estraadiradadele. Tänu omapärasele hääletämbrile otsis Laansoo KT jaoks spetsiaalselt itaaliapäraseid bel canto stiilis lugusid. Kes ei teaks KT poolt surematuks lauldud CUCCUCIAT, JAMAIKA HÄLLILAULU, SINILINDU ja ÕHTUID MOSKVA LÄHISTEL. 1957. aastal võitis KT medali Moskva noorsoofestivalilt, mis pani aluse tema edule lauljana, aasta hiljem esines edukalt üleliidulisel estraadikonkursil. 1962.-1968. aastani tegi KT teletöös pausi ning keskendus enam lauljakarjäärile: algasid kontserditurneed NSVLis. 1968. aastal naasis Tennosaar ETVsse, kus saavutas üleriigilise populaarsuse saadetega ENTEL-TENTEL ja TRIKA-TREI. Saadete  kui terviku kujunemisel mängis KT väga tähtsat osa. Tema kujundas saadete sooja ja mõnusa õhkkonna , aga  ta tegi eesti rahvale ka  suure teene, tuues lapsed laulu juurde.TV töötaja T.Vahi meenutas, et KT oli väga õrna hingega inimene, mehe kohta ehk isegi liiga hella südamega, aga  lastega sai ta väga hästi läbi… Nojah, kõige enam olid temasse armunud muidugi laululaste emad. KT oli laste poolt aastaid armastatud Onu Kalmer. 1992. aastani töötas Tennosaar ETV muusikasaadete toimetuses . Tema viimane saade HELIJÄLG andis läbilõike Eesti estraadimuusika arenguteest. K T, too naiste lemmiklaulja, kadus ühtäkki orbiidilt. Tütar  Liina Tennosaar   jutustas, et  isa oli TV-st pensionile saadetud, esinema teda ei kutsutud. Pension oli äraelamiseks liiga väike ja isa sõber Tiit Kõuhkna võttis  KT tööle Piimakombinaati valvuriks. Aga loomulikult isale see kõik ei meeldinud. Tütar arvas, et KT oleks pidanud teles edasi töötama, sest ta oli väga hea muusikasaadete toimetaja. Tunnistus, miks kunagine superstaar sisuliselt valvurikoha vastu võttis, on sõnaselgelt kirjas E. Tammeri raamatus. Viimastes intervjuudes mainis KT  nukrusega, et  Eestis on tegelikult väga palju inimesi, kelle panust kultuurilukku kiputakse unustama. Paljud siiski tunnustasid KT, näiteks Ilmar Raag ütles KT-t intervjueerides, et viimane peaks saama ETV elutööpreemia, kuna tema isik oli sedavõrd oluline ETV-le. KT oli ENSV tnl. kunstnik.Ühine koolipõlv poliitik Edgar Savisaarega Vastse-Kuuste päevilt viis vanameistri ka Keskerakonna ridadesse, KT-st sai Mustamäe linnaosa valitsuse halduskogu liige ja kultuurikomisjoni esimees, seda ligi kuueks aastaks.
Kaasaegsed mäletavad KT pehme ja südamliku, aga mitte nõrga inimesena. Ta oli optimistlik, seltskondlik ja lõbus, näiteks peoõhtutel armastas ta luule vormis vaimukalt improviseerida. See «Kiidjärve poiss» (nagu KT end ise humoorikalt kutsus) suutis alati halva heaks keerata ja rahva näo naerule viia, sest temast lihtsalt kiirgas heasüdamlikkust. Raske haigus viis KT ootamatult kiiresti Toonela valda.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; E.Tammer  LIA LAATS. KALJO KIISK. KALMER TENNOSAAR. VIIMANE VESTLUS, Tallinn, 2012; http://www.ohtuleht.ee/163195/kalmer-tennosaare-viimane-intervjuu

Loe lisaks...

Taivo Linna (1941 – 1996) muusik ja metallikunstnik

Sünd. 27.06.1941 Kuressaare
Surn. 28.03.1996 Tallinn
TL sündis Kuressaares. Tema isa Timoteus Linna oli väga mitmekülgne inimene, koorijuht,  õigeusu preester ja muuseumitöötaja. Poja sünni ajal töötas Saaremaa Muuseumis. Taivo oli pere vanim poeg, peale tema oli veel kaks venda -  Temme ja Ivo. Isa ja ema pidasid loomi ja neil oli aed ning oma väike maja.  Kuna isa ei andnud poistele taskuraha, pidid nad vendadega ise ideele tulema, kuidas raha teenida ja nad alustasid tühjade pudelite korjamisega. Edaspidi teeniti raha ka muuseumis isa aidates ning vanemaks saades mindi suveks ehitusele abitööliseks. Sport oli toona sealkandis au sees ja ka Linna pere poisid  tegid sporti. Tohutult suured sündmused olid kooli spordipäevad. Suurt põnevust tekitas veel Vene sõjavägi. Populaarsed olid sõjamängud. Peale kooliõpinguid võeti  TL sõjaväkke, kust naases 1964.a. Peale sõjaväge  astus TL  ERKI-sse,  kus asus õppima metallehistööd. Õpingute ajal tegeles musitseerimisega ning oli  ansambli PEOLEO  üks loojatest. Ivo sõnul oli TL suhe enne PEOLEO pundi loomist laulude ja pillidega suhteliselt tagasihoidlik.  ENSV Riikliku Kunstiinstituudi ansambel PEOLEO koosseisu  kuulusid ENSV Riikliku Kunstiinstituudi üliõpilased Taivo Linna, Eino Mäelt, solist Tiina Talvik, TALLINFILMI  kunstnik Henno Käo, Muusikakooli õpilane Lauri Nebel ja Kaubandusliku Inventari Tehase töötaja Jaak Sillak.  TL oli ka ansambli KUKERPILLID üks asutaja ja liige. Ansambel KUKERPILLID kutsuti ellu seoses Ervin  Abeli sou’ga - 1. aprillil 1972. aastal toimus kollektiivi esimene vahetu kontakt välisilmaga, nimelt teleekraani vahendusel ja stuudio ERF kaasabil. Ansamblis on laulnud Vello Salumets,  Toomas Kõrvits , Tiit Kõrvits, Ike Volkov, Tõnu Raadik, Kaarel Kilvet, Indrek Kalda. Jaan Arder, Vello Toomemets. TL vend on laulja Ivo Linna. Poiste onu oli Juhan Peegel.
Andmed: MK- Eraarhiiv

Loe lisaks...

—