Aleksandra Devid-Jõgever(1896 -1928)
Ühiskonnategelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Aleksandra Devid | 17.07.1896 | 13.03.1928 | |
Marri Devid | |||
Viveka-Ruth Devid | 26.01.1923 | 27.03.2017 | 01.07.2017 |
Aleksandra Devid-Jõgever (1896 - 1928) seltskonnategelane
Sünd. 17.07.1896 Tartu
Surn. 13.03.1928 Tallinn
AJ sündis Tartus Jaan Jõgeveri tütrena. AJ isa Jaan oli oma aja mitmekülgne haridus- ja ühiskonnategelane. Tütre A.sündimise ajal teotses ta Tartus tsensorina. Oma vaadetelt oli JJ oli isamaalane, ehkki kahtlev ja jõuetu. Venemeelne ta siiski polnud. Tsensorina oli ustav ja korralik ametnik, siiski püüdis kaitsta ja säästa oma rahvast vene surve eest. Oli töökas, omakasupüüdmatu ja aus. Tegeles eesti keele ja mütoloogia uurimisega, eest rahvuslike seltside rajamisega, kirjanduse tõlkimisega. Pidas päevikut, mis on huvitav ja oluline kultuurilooline dokument. JJ elas ja teotses Tartus, kus suri 1924.a. ja on maetud Raadi kalmistule. Tema tütar Aleksandra abiellus Richard Devid´iga. RD töötas Eesti omaaegses eliithotellis ja restoranis Kuld Lõvi ś kelnerina. Eesti Vabariigi tekkides sai temast aga ärimees ja Kuld Lõvi omanik. Ka oli ta Tallinna Rotary Klubi liige. Hotell natsiti 1940.a. nõuk. võimurite poolt, R. Devid vahistati 1941.a. ja saadeti Siberisse kus talle mõisteti surmanuhtlus, kuid ta suri vangilaagris 5. juunil 1942. aastal. 1944.a. purustati hotell Kuld Lõvi nõuk.anastajate poolt Tallinnale korraldatud terrorirünnaku käigus. Aleksandra oli RD abikaasa, kui viimane oli juba hotelliomanik. A suri paraku noorena ja maeti Rahumäele. Tema hauda kaunistab mustast gabrost (?) portaalikujuline hauasammas mille nišis asus valge marmorskulptuur mis kujutas madonnat kahe lapsukesega. Marmorskulptuuri autor oli tolleaegne salongikunstnik A.Laveretski. Siiski antud skulptuur oli meeldiv, väga sobiv asukohta ja ilusti teostatud. Kahjuks varastati skulptuur 1975.a. Praeguseks on monument ilma marmorkujuta.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EBL, Tartu, 1926-29; EKL, Tallinn, 2000; Leo Soonpää, ARS LONGA...., Tallinn, 1974;