Leonhard Blumer (1878 – 1938)afrikanist, misjonär ja vaimulik

Leonhard Blumer (1878 – 1938) afrikanist, misjonär ja vaimulik
Sünd. 03.06.1878 Kiiu v.
Surn. 22.08.1938 Kuressaare
L B isa oli kooliõpetaja ja varsti pärast poja sündi 22. mail (vkj.)1878 suunati isa tööle Pikaristi ministeeriumikooli, kus sai oma hariduse ka poeg LB. Pärast Pikaristi kooli lõpetamist jätkas LB õpinguid Rakvere Õpetajate seminaris. Peale seminari lõpetamist asus LB tööle  Varudi külakoolis õpetajana.
XX sajandi alguses siirdus LB Saksamaale Leipzigi misjonikooli. Pärast kooli lõpetamist 1907. aastal siirdus ta Tanganjikasse misjonitööle. Tema töökohaks sai Arusha misjonijaam masaide asustusalal. Arusha linna oma saabumisel 1907.a. kirjeldab LB, et see  on üsna veikene, umbes Paide linnaga Eestimaal võrrelda, ja langeb kahte jakku: valgete inimeste linnajagu, kus iseäranis rohkesti indlasi on, ja neegrite linnajagu. Valgete linnajaus on majad enamiste kahekordsed, kui ka kaunis lihtsalt Hommikumaa viisi järele ehitatud. Neegrite linnajaus on enamiste sauest ehitatud majad, õigemini: urtsikud, pika rohuga kaetud.  Veikene, kõver teerada urtsikute vahel täidab uulitsa kohut. Paljudes urtsikutes on ukse ülesanne ühes ka kohe aken olla.
Siin ei oodanud LB-d kerge tööpõld. Enne teda neli aastat samas paigas masaisid ristida üritanud misjonär Fokkenil oli õnnestunud oma usku pöörata ainult üks tüdruk. Pealegi olid noored kuumema verega masaid kümme aastat varem teise eestlasest misjonäri Evald Oviri sealsamas lähedal öösel odadega surnuks torganud. Arushas võttis kooli juhtimise oma õblukestele õlgadele 1910. aastal sinna saabunud LB-i noor äsja kositud naine ­Berta.LB rajatud koolid olid ehitatud savist ja roigastest,  istmeiks olid  puutüved. Termiitide hea isu tõttu tuli koolimajad iga nelja-viie aasta tagant uuesti ehitada. ­Sellegipoolest saatis L B-i energilist tegutsemist edu nii võõrale usule pööramises kui ka masaidele hariduse andmises. Masaid kuuluvad niloodi hõimude, mitte Ida-Aafrikas levinud bantude hulka. Nende keel oli LBi saabumiseni praktiliselt tundmatu. Õpetajana mõistis LB kiiresti, et kirjaoskuse saavutamiseks läheb vaja masai­keelseid tekste. Esimesena koostas ta - nagu eestigi kirjakeele algusaegadel - ­masaikeelse kalendri. Seda ei saadud esimese ilmasõja tõttu tükk aega välja anda. Pärast sõja lõppu see ikkagi ilmus. Juba 1926. aastal trükiti Leipzigis LB koostatud masaikeelne aabits ja katekismus. Selle viimase koostas LB eestikeelse Körberi katekismuse põhjal. Berta ja LB juhitud koolid olid mõeldud ennekõike tüdrukutele. Masaid peavad osalt siiani naisi kõndivateks töömasinateks, saati siis sada aastat tagasi. LB kirjutas et tütarlaste kristlasteks saamisel on viha paganate seas praegugi ülisuur, sest tütarlaps on varandus, mille eest mees eluaeg isale maksab. Mehed ise luusivad ringi, joovad õlut, käivad tantsupidudel, peavad koosolekuid, kõnesid, lasevad ennast naisest sööta ja peksavad naist. Naine peab kõik tööd tegema. Ühel paganapealikul on 30 naist.
LBlumer ei olnud esimene eestlasest misjonär. Tõenäoliselt oli selleks Gustav ­Reinhold Nyländer, kes 18. sajandi lõpus elas ja töötas Sierra Leones. Kuulsaks sai ka 19. sajandi lõpus Ida-Aafrikas ringi rännanud misjonär-aferist (miks!? MK) Hans Tiismann (maet. Siselinna k-le, MK) Kuid LB töö Aafrikas oli hindamatu masaide keele - maa keele - arengu seisukohalt. Tema välja mõeldud kirjaviis pani maa kirjakeelele aluse. Oluline on seegi, et LB, nagu ütleb temast põhjaliku uurimuse kirjutanud Toomas Pajula, propageeris ja arendas Eestis misjonitööd ning võttis kasutusele mõned praegugi levinud humanitaarabimoodused. LB elas 27 aastat praeguses Tansaanias masaide keskel ning pani kirja esimese masaikeelse aabitsa ja katekismuse. Eluajal peeti teda parimaks masai usundi ja traditsioonide tundjaks ning tema selleteemalised artiklid on kasutusel tänapäevani.
1927. aastaks oli LB rajanud 13 kooli, kus õppis kokku 400 õpilast ning keda õpetas 16 õpetajat.1930. aastal Aafrikast lahkudes jättis Blumer maha 500 inimesest koosneva kristliku koguduse.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EE 14 kd, Tallinn, 2000; http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/eestlane-tegi-neegrirahvale-aabitsa.d?id=27684281

Loe lisaks...