Rasmus Kangropool (1930-2001)

Mai- Lea Lumiste (1932 – 1985) kunstiteadlane
Sünd. 23.05.1932 Narva
Surn.12.01.1985 Tallinn
Mai Lumiste sündis Narvas. Seal omandas ta üldhariduse ja siirdus õppima NSVL Kunstide Akadeemia I.Repini nim. Leningradi Instituuti,  mille lõpetas 1955 aastal kunstiteooria –ja ajaloo erialal. Siirdus tööle Tallinna ja terve tema hilisem elu ja töö oligi Tallinnaga seotud. Ta töötas mõnda aega  ENSV Kultuuriministeeriumi Kunstimälestiste Kaitse Inspektsioonis.  Siin oli Mai Lumiste hakkaja ja võimekas töötaja,  kes õpetas vajadusel välja  uusi noori töötajaid ja oli pädevaks konsultandiks kunstimälestiste valdkonnas. Oli ju pealesõja-aeg ja erialast kaadrit polnud palju.  Töö kõrvalt täiendas ta ennast  ENSV TA Ajaloo Instituudi aspirantuuris, mille lõpetas 1965.a. Samal aastal asus Mai Lumiste tööle Vabariiklikku Restaureerimisvalitsusse. Alates 1978. aastast kuni viimas ajani oli ta  ENSV Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riikliku  Projekteerimise  Instituudi Tallinna osakonna peaspetsialist. Asjatundliku, printsipiaalse ja  kirgliku  huviga uuris ja käsitles Mai  Lumiste Tallinna varasema kunstiajaloo probleeme. Ligi 15 aastat kestis pingeline töö Niguliste kiriku arhitektuurilis-ajaloolisel uurimisel ja rekonstruktsiooni väljatöötamisel. Tallinna elanike ettepanek oli sõjas kannatanud Niguliste kirik taastada, et säiliks Tallinna keskaegne linnasiluett. Niguliste oli varemeis ja just Mai Lumiste oligi see,  kes asus energiliselt kirikusse vanakunsti muuseumi organiseerima, nõnda kui oli tehtud  ka Leningradis  mõningate kirikutega. Mai Lumiste koostas isegi  muuseumieksponaatide nimekirja. Ka  Pühavaimu kiriku restaureerimistöö  juhtimine ja koordineerimine oli tema õlul. 1975.a. kaitses ta  kunstiteaduse kandidaadi väitekirja. Tema sulest on ilmunud rohkesti artikleid ja uurimusi. Nende hulgas   väga huvitav ja põhjalik TALLINNA SURMATANTS  (1976), kirjutised albumis MADALMAADE  MAALIKUNST – XV – XVIII SAJ. jpm. Mai Lumiste võttis osa ka koguteose  EESTI KUNSTI AJALUGU (1975)  loomisel.  Selle eest omistati talle Nõukogude Eesti preemia. Tema töölauale jäi hulk lõpetamata käsikirju. Kui Mai Lumiste lahkumisest oli möödunud üle veerandsaja aasta, meenutati teda mälestuskonverentsiga, kus  noored kunstiteadlased rääkisid temast kui mitmekülgsest ja  võimekast kunstiajaloolasest ja julgest  uurijast.  Pühendus ju Mai Lumiste paljudele kesk- ning uusaja kunsti- ja arhitektuuriteemadele, pakkudes välja toona uudseid põhimõtteid periodiseerimisel, kunsti- ning arhitektuuriteoste atribueerimisel ning dateerimisel. Tänase päevani on tema koostatud teadusartiklid, ülevaated ja arhiivitoimikud aluseks, lähtekohaks või mõttealgeks uutele uurimistöödele. Samavõrd tähelepanuväärne oli tema tegevus kunstimälestiste kaitse inspektorina, ta käivitas mitmeid mastaapseid restaureerimisprojekte ja rekonstrueerimiskontseptsioone.
Mai Lumiste oli abielus kunstiteadlase R.Kangropool´iga, peres kasvas tütar Aet (abielus pr Joffe). Mai Lumiste suri äkki, parimas loomeeas, üheks põhjuseks oli ainukese tütre traagiline ja enneaegne surm, see juhtus vaid mõned päevad enne tema enda surma. 
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; E.Liin MINU ELULUGU, Tallinn, 2008;

Rasmus Kangropool ( 1930 –  2001) muinsuskaitsja ja arhitektuuriajaloolane

Sünd. 27.12.1930 Tallinn
Surn. 13.11.2001 Tallinn
Rasmus Kangropool sündis kunsti- ja teatrikriitiku Rasmus Kangro-Pooli perekonnas. Koolihariduse omandas ta peamiselt Tallinnas, õppides Tallinna Raua tn.algkoolis ja 4.algkoolis, lühikest aega õppis Elvas. Lõpetas 1949.a.  Tallinna 2 keskkooli. 1949 – 1954 õppis Kangropool Leningradi Ehitusinseneride instituudis,  kus ta sai linnaehituse ja-  majanduse  inseneri kutse. Töötas Paide ehiusvalitsuses, Tallinna Ehituskomitees ja insenerina Tead. Restaureerimise Töökojas.  1958. aastal sai ta vastloodud Tallinna arhitektuuri mälestusmärkide kaitse inspektsiooni juhiks ning juhtis pealinna muinsuskaitset kuni 1998.a-ni. 1964. aastast on ta Eesti Arhitektide Liidu liige. Rasmus  Kangropool tegeles innukalt arhitektuuriajaloo uurimisega. Tema meelisvaldkond oli Tallinna hilisgootika arhitektuuripärand ning ehitusmeistrid. 1969. aastal ilmus esimene pikem uurimuslik artikkel SÕDALANE, SARV JA PÄIKESEKETAS SAARE-LÄÄNE  VARASES RAIDKUNSTIS almanahhis KUNST. See ja paljud teisedki artiklid ja uurimused valmisid koostöös abikaasa Mai Lumistega. 1982. aastal kirjutas ta monograafia TALLINNA RAEKODA ning 1990. aastal (taas koostöös M. Lumistega) uurimuse NIGULISTE KIRIK.  Niguliste kiriku monograafia eest pälvisid nad Kr. Raua kunstipreemia. Aastate jooksul on  Rasmus Kangropool kirjutanud õige mitmeid Tallinna arengu ja ehitusloo üldkäsitlusi, uurimusi, artikleid.
Tänu Rasmus Kangropooli järjekindlale tööle restaureeriti nõukogude ajal hulk vanalinna kultuuriväärtusi ja väärtustati muinsuskaitset.
Rasmus Kangropool juhtis Tallinna muinsuskaitset 40 aastat, aastatel 1958 – 1998.  1998. aastal autasustati Rasmus  Kangropooli Valgetähe ordeniga. Tallinna vanalinna ausameelse ja sooja vastutustundega hoidmise, vanalinna uurimise ja tutvustamise eest  annetati Rasmus Kangropoolile  2000.a.  Tallinna aukodaniku teenetemärk.
Rasmus Kangropool oli abielus  kunstiteadlase Mai Lumistega, peres kasvas tütar Aet.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996;  EE 14 kd, Tallinn, 2000;