Hindrek-Peeter Meri (1934 – 2009) riigitegelane

Hindrek-Peeter Meri (1934 – 2009) riigitegelane

Sünd.21.02.1934 Berliin
Surn. 29.09.2009 Tallinn
Hindrek Meri sündis Berliinis diplomaat Georg Meri noorema pojana, Lennarti vennana. 1940. aasta 14. juunil viidi Merid Venemaale. „Olin siis kuuene. Pidime just selle päeva hommikul vennaga esimest korda Kadri­oru spordisaali minema ja olime elevust täis. Ärkasime aga mingi võõra kolina peale ja spordiväljaku asemel asusime pikale teekonnale, mis lõppes alles Kirovi oblastis. Olin esimest korda loomavagunis. Vagunis olid naised-lapsed, peale nende ka mõni mees. Kohvrid ja pambud laoti vaguni keskele, nende kõrval oli mingi jube kaadervärk, kus kõik pidid oma loomulikke vajadusi rahuldama,” rääkis ta 1995. aastal Eesti Päevalehele.„Ema oli see, kes sisendas meile optimismi ka kõige raskematel hetkedel,” meenutas Hindrek Meri. Üheksa-aastaselt astus HM isegi pioneeriks, lihtsalt sellepärast, et koondustel anti suppi ja tükk leiba. Vanem vend Lennart viskas aga Hindreku kaelaräti kodus kohe klosetti. Aastatel 1941-1946 oli ta koos ema ja venna Lennartiga küüditatuna Siberis. Noormehena tahtis H M saada autoinseneriks, kuid päritolu tõttu ei lubatud teda Moskvas autoinstituudi sisseastumiseksamitelegi. Nii õppis ta Tartu ülikoolis  ja lõpetas 1958. aastal Tartu ülikooli majandusgeograafina. Ta ise meenutas et läks Tartusse geograafiat õppima, mitte majandusteadust. See huvitas teda, isal oli palju geograafiaraamatuid. Majandusgeograafia suund oli tugev, tegeles transpordigeograafiaga, pärast hakkas kõik rohkem ja rohkem majanduse poole minema. Ülikooliajal sattus praktikale plaanikomitee transpordiosakonda Jüri Rebase juurde ja jäigi sinna.  H-P M töötas 1957-1990 Eesti NSV Riiklikus Plaanikomitees, kus ta tegi kõik astmed läbi. Alustas kõige madalama palga ja madalama ametikohaga, tavalise ökonomistina, aastail1988-1990 plaanikomitee esimehe esimese asetäitjana (reorganiseerimise järel ka majandusministri asetäitjana). 1981. aastal töötas Meri üheksa kuud Vietnamis sealse plaanikomitee nõunikuna. 1990. aastast kuni 1997. aastani teenis Hindrek Meri Eesti riiki riigikontrolörina, pannes aluse tänasele riigikontrollile ja juhtides seda riigi ülesehitamise kõige raskemal ajal. Hindrek Meri järjekindlus ja ausus avaldasid suurt mõju Eesti riigi ja maksumaksjate raha kasutamise heade tavade ning seadusraamistiku kujundamisele. Kolleegide arvamus oli et parim ülemus, kes on olnud. Väga rahumeelne, väga sügava õiglustundega, uurib ja avastab kõike ja kõikjal, kus saab, tahab kõike ise proovida. Pärast seitsmeaastast teenistust riigikontrolörina nimetati Hindrek Meri Eesti Panga nõukogu liikmeks, kellena ta töötas aastatel 1998-2003.  Pensionipõlves pühendus ta Märjamaa lähedal asuva Paeküla mõisa taastami­sele. 2008. aastal ilmus temalt mälestusteraamat „Tagasivaateid veerevast vagunist”. H-P M oli kirglik autosõitja ja isloomustab ennast ise et mul ei ole põhjust hoobelda korralikkusega, küll aga võin öelda, et sõidustaaž on mul enam kui 46 aastat, sõitnud olen kümmet eri tüüpi ja marki autoga, alates ajaloolisest GAZ AA-st kuni mersuni välja.
Hindrek oli suuresti ka tänu oma perekonnale omamoodi side sõjaeelse Eesti ja taas vabaduse saavutanud Eesti vahel, olles näinud ja läbi elanud kolm ajastut meie rahva elus, oma ametitesse nimetatuna andis ta oma kogemused ja teadmised selleks, et üles ehitada sedasama riiki, mille kadumist ta lapsena oli näinud.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000;  http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/loe-riigikontrolor-hindrek-meri-salajast-kirja-valitsusele-aastast-1995.d?id=64544584; http://www.ohtuleht.ee/349560; http://www.epl.ee/news/kultuur/eesti-malu-hindrek-meri-tagasivaateid-veerevast-vagunist.d?id=51280711; http://uudised.err.ee/index.php?06179040, http://www.postimees.ee/169443/mart-sorg-hindrek-meri-lahkumine-oli-ootamatu/, http://ohtuleht.mobi/index.aspx?id=348381

Loe lisaks...