Heino Mandri (1922 – 1990) näitleja
Teatritegelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Heino Mandri | 11.09.1922 | 03.12.1990 | 10.12.1990 |
Laine Mandri | 06.10.1922 | 05.03.2006 |
Heino Mandri (1922 - 1990) näitleja
Sünd. 11.09.1922 Kohtla-Järve
Surn. 03.12.1990 Tallinn
H M õppis Westholmi gümnaasiumis ja Draamateatri Draamastuudio eriklassis mille lõpetas 1946.a. Lõputööna esitati katkend PÕHJAS-st ja siin paistis HM silma Paruni osatäitjana. Mängis neil aegadel meeldejäävalt Margust LIBAHUNDIS, tema edu soosis siin loomupärane lüürilisus ning sobiv välimus, aga ka emotsionaalsus. Aastail 1941-48 oli HM ESTONIA näitleja. 1943.a. töötas mõned kuud Narva teatris. Heino Mandri elukäik oli nõuk. ajal vähestele tuttav. Nüüdseks on teada et 1948. aasta sügisel mõisteti KGB erinõupidamise e "troika" otsusega pikemaks või lühemaks ajaks vangilaagrisse 59 inimest, kes olid seotud vastupanuliikumisega RELVASTATUD VÕITLUSE LIIT. Üheks nendest inimestest oli ka ESTONIA teatri draamanäitleja H. Mandri. H M-le pandi süüks nõukogudevastasest organisatsioonist mitte teatamist KGB-le ning kuritegeliku sideme pidamist RVLi liikme Malmrega. Organisatsioonist mitte teatamises tunnistas ta ennast täielikult süüdi, kuna teadis selle olemasolust aga RVL-i polnud HM mitte kunagi värvatud! 4. septembril 1948 mõisteti H M seitsmeks aastaks vangi. Karistust saadeti ta kandma Kirovi oblastisse Vjatlagi kust ta vabanes 27. juulil 1954. aastal. (HM rehabiliteerimisotsus saabub alles napilt enne näitleja surma 1990. aasta 23. oktoobrist, milles leitakse, et puudub kuriteokoosseis, mille alusel teda süüdi mõista.?!)
HM tuli tagasi Eestisse ning hakkas tööle Viljandi teatris UGALA. Tööpakkumisi Tallinna DRAAMATEATRIS ei saanud ta paraku vastu võtta kuna tal ei lubatud esialgu Tallinnas elada. Novembris 1958 asus ta siiski tööle Tallinna DRAAMATEATRISSE kus töötas 1966.a.-ni ja taas aastatel 1975-90. 1958.a. mängis HM Thomast Zweigi MAJA MERE ÄÄRES, äratades kohe tähelepanu võimeka, andeka ja kultuurse näitlejana, siin avanes ta loomingulist küpsust tunnistav Zweigi -tõlgendus. Vahepeal töötas ENSV Rkl.NOORSOOTEATRIS. Kõikjal oli HM asendamatu, tema ära mines jäi tühi koht. Jõuliselt, emotsionaalselt ja täpselt kehastab ta karaktereid, kaasa aitas ta erakordse tämbriga koolitatud hääl. Ta õppis lühikese ajaga ära don Carlose rolli et asendada haigestunud A.Eskolat ja jäigi seda osa dubleerima. Lausa imetlusväärselt mängis HM arukat ja paljunäinud Eugen Janseni PÖÖRDTOOLITUNNIS. Kuidas näitleja juhib publiku mõtte karakterilt nähtusele ja seisukohale selle suhtes, on ande-ja ametisaladus. Teises laadis aga samasuguse elamusliku ja tähendusliku jõuga tõi HM vaimse sõltuvuse ja piiratuse nähtusena lavaleWilly Lomani PROOVIREISIJA SURMAS. Etendus kujunes teatrielu absoluutseks suursündmuseks, sinna oli raske pileteid saada. Peale etendust, millega tähistati HM juubelit, rõhutab A.Lauter oma tervituskõnes et HM nimi on kindel garantii et etendus on hea ja selle võlgneb HM oma talendile. Talent pole inimese enda teene, see on ema ja isa, õieti rahva teene, HM teene on aga see et ta seda annet on kasvatanud, toitnud, lihvinud ja karastanud. ((1973.a.). HM-I Rezissööri osa ÕNNESEENE-s, võtted mida ta kasutab karakteri loomisel ja avamisel on jäänud ületamatuks koomiliseks võrdkujuks. Nutt ja naer vaheldus nii teatris kui ka HM eraelus. Ta sattus taas KGB huviorbiiti 1962. aasta mais, kui ta kohvikus TALLINN veidi hundijalavett pruukinud, olevat rääkinud nõukogudevastast juttu. KGB andmete põhjal värvatud ta usaldusisikuks, kelle käest 1981. aasta sügisel külalisetenduste ajal Kanada väliseestlastele saadi hiljem huvipakkuvat teavet pagulaste kohta. Taoline nõustumine võis olla tingitud tahtmisest pääseda kapitalistlikesse riikidesse. On see tõde või KGB poolt fabritseeritud seik, seda teaks öelda HM ise.
HM oli tuntud raadiohääl ja ta mängis ka paljudes filmides.
Andmed: L.Vellerand TUNDELISED TEATRIPORTREED, Tallinn, 1984; L.Kalmet POOL SAJANDIT..., Tallinn, 1982; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1982; Kkask EN TEATER 1940-1965, Tallinn, 1987 ; http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98okt_t2.htm