Georg Peeter Meri (1900 – 1983) diplomaat, kirjandusteadlane ja tõlkija
Ühiskonnategelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Alice Meri | 27.08.1902 | 24.12.1986 | 30.12.1986 |
Georg-Peeter Meri | 08.10.1900 | 10.06.1983 | 15.06.1983 |
Regina Meri | 17.02.1932 | 20.12.2020 | 10.06.2021 |
Georg Peeter Meri (1900 - 1983) diplomaat, kirjandusteadlane ja tõlkija
Sünd. 08.10.1900 Koltšanovo k. Peterburi kub.
Surn.10.06.1983 Tallinn
G M sündis Koltšanovo külas sepa ja vesiveskirentniku Otto Meri ja koduõpetajanna perekonda.
Õppis Moskvas kommertsinstit.-s 1917.a., 1920-23 TÜ filosoofiateaduskonnas ja 1931-33 Pariisi ülikooli õigusteaduskonnas. 1917-18 oli Moskvas enamlaste käes vangis. Osales 1918-19 Vabadussõjas.,. Töötas 1919-20 ja 1922-26 ETA-s tõlkijana ja toimetajana ja oli 1926-40 EV välisministeeriumi teenistuses. Peale EV okupeerimist NSVL-i poolt 1941 arreteeriti ja saadeti Siberisse, vabanes 1945.a. Töötas 1946-47 kirjastuses ILUKIRJANDUS JA KUNST . 1950 a. arreteeriti pol. Põhjustel, istus 53.a.-ni vangis. Avaldanud välispoliitilisi artikleid. Eesti oluliseim Shakespeare´i uurija ja tõlkija. Tõlkinud ka vene kirjanikke DOBROLJUBOVIT, HERZENI, TSCHERNÕšEVSKIT, PANOVAT. 1976.a. sai J.Smuuli preemia.
GM elu kohta on kirjutatud mitmeid raamatuid ja allpool mõned lõigud millised kajastavad seiku GM elust. Georg Meri tähttoimetamised leidsid aset septembris 1939 - aprillis 1940. Septembris 1939 juhtis just tema Eesti delegatsiooni kaubanduslepingu kõnelustel Moskvas, mida saabus alla kirjutama välisminister Selter, kes pärast vahepealset käiku Tallinna kirjutas alla ka kurikuulsa baaside lepingu. Sellesse aega mahub ka Georg Meri kuulsaks tehtud põgenemiskatse Soome ja ... siiski kodumaale jäänud ja ametikõrgendust saanud (4. novembril määras Päts välisministeeriumi väliskaubandusosakonna direktori ühtaegu kaubandusministeeriumi superdirektoriks) Meri hakkas tegelema ka baltisakslaste väljarändega. Sellega ühenduses on teada, et jaanuaris-aprillis 1941 palusid Saksamaa suursaadik NSV Liidus Friedrich von Schulen burg ja Saksa välisministeeriumi kaubandusosakonna juht Karl Schnurre NSVL rahvakomissaride nõukogu esimehelt Molotovilt luba arvata Georg Meri isikute hulka, kes saanuks lahkuda Saksamaale kui baltisakslastega seotud isik....
Moskvas tegi NKVD Georg Merile ettepaneku teha nendega koostööd. Jah-sõna tuli ilmselt kiiresti, sest küsimus polnud ainult Georg Meri elus - ka tema pereliikmete elu olid NKVD kätes. Ja kindlasti ei unustanud NKVD seda Merile mainimast. Nõustumine tähendas Merile võimalust ka omi tingimusi esitada. "Pärast seda, kui talle seal oli tutvustatud tema ülesannet, teatas ta, et ennekõike tahab ta oma silmaga veenduda, et tema perekond on elus. Edasi jäi ta nõudmise juurde, et tema naine ja lapsed saadetaks välismaale mõnda neutraalsesse riiki: Šveitsi või Rootsi," on Lennart Meri meenutanud. Välismaale Georg Meri naine ja lapsed küll ei pääsenud, kuid augustis 1942 toodi nad asumiselt ära Moskvasse ja pandi elama hotelli.
Raamatus "Lennart Meri - Eestile elatud elu" tunnistab Lennart Meri, et kuigi neil ei olnud perekonnas üksteise ees saladusi, ei tunne ta oma isa lugu. Nii palju ta siiski aimas, et osata isalt küsida. "Tead, ära esita mulle selliseid küsimusi. Sest kui midagi juhtub, siis oled sa palju paremini kaitstud, kui sa vastuseid ei tea," vastas Georg pojale.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000;
EKL, Tallinn, 2000;
http://www.hot.ee/vaikal/georgmeri.htm¸ http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/georg-meri-elu-leping.d?id=27692695