Erich Veetõusme (1918 – 1959) sportlane, keskmaajooksja

Erich Veetõusme (1918 – 1959) kergejõustiklane
Sünd. 24.01.1918 Tallinn
Surn.17.05.1959 Tallinn
Erich Veetõusme sündis Tallinnas. Lapsepõlv möödus Raasikul. Siin algasid ka tema esimsed spordiharrastused. Lõpetas Pikavere algkooli, õppis sõjaväeteenistuses autojuhiks.  Esimest korda võistles 16-aastaselt. Visa ja vastupidav poiss lõi kõiki ümbruskonna sportlasi, ka endast vanemaid. Aastad 1933, 1934 ja 1935 olid noorele sportlasele väga rasketeks aegadeks. Majanduslik seisukord oli tal kitsik' ja ülalpidamise hankimiseks tuli hommikust õhtuni rabada rasket tööd. Treeningu peale ei saanud ta mõteldagi. Siiski, aeg-ajalt avanesid võimalused ja poiss treenis omapäi.  Soodsamad treeninguvõimalused avanesid 1937. a. Pika otsimise järele õnnestus tal saada teenistuskoht Tallinna tselluloosivabrikusse.Ta astus kohe Puhkekodu sportlaste ridadesse, kuhu juba enne oli koondunud ta arvukas sõprade ringkond. Treenis koos  Hugo Tartoga. Tõusis esile Eesti meistri ja rekordimehena 800 m jooksus. Kalevi liikmena (a-st 1939) treenis Edgar Tamme, Ruudi Toomsalu ja Eduard Pröömi juhendamisel. Erich Veetõusme andmed: pikkus- 172 cm, kaal-67–68 kg.  Omaaegseis ajalehis kirjutati et  Erich on jooksjateperes suure tulevikuga, tema ainulaadsus oli selles,et tal hea kiiruse juures oli  vastupidavus väga suur. Kadrioru staadionil üksinda joostes saavutas ta  halbades ilmastikuoludes häid tulemusi. 1939. a. jaanuaris kutsuti üle maa noorsõdureid kasarmutesse. Nende hulka kuulus ka Erich Veetõusme, kes alustas oma sundaja teenimist autotankide rügemendis. Reameheks saades avanesid Erichil sõjaväes lahedamad treeninguvõimalused. Nõuk. okupatsiooni ajal 1940/41 tehti talle ootamatult ettepanek jääda veel kaheks kuuks punaarmeesse, et osa võtta Moskvas toimuvast punaarmee suurvõtstlusest. Erichil õnnestus see ettepanek siiski tagasi lükata. Saksa okupatsiooni ajal sõitis Erich Veetõusme Köningsbergi, kus asus tööle autojuhina. Töölepingu lõppemise järele saabus  Erich Veetõusme tagasi kodumaale. Peale sõja lõppu võitis Erich Veetõusme  NL-i mv-tel 1500 m jooksus 4 kulda (1945, 1949–1951) ja hõbeda (1947), 800 m jooksus hõbeda (1949) ja 2 pronksi (1945 ja 1948), ka teatejooksus hõbeda (1945) ja pronksi (1946). Oli 1938–1952 distantsidel 800–5000 m 22 korda Eesti meister (sh 6 korda murdmaajooksus) ning 13 korda Eesti meistreid teatejooksus. Parandas 1500 m jooksus 2 korda NL-i rekordit (1949 3.51,4 ja 1950 3.50,4) ning oli rekordi püstitajaid ka teatejooksus: 1948 4 × 800 m ja 1952 4 × 1500 m. Eesti rekordeid uuendas 1938–1952 25 korral (800 m 1.55,8 – 1.53,3, 1000 m 2.34,0 – 2.28,4, 1500 m 3.59,8 – 3.50,4, 2000 m 5.34,8 – 5.30,4, 3000 m 8.38,4 – 8.18,6, 5000 m 15.02,0 – 14.39,6). Isiklikke rekordeid: 400 m 50,8 (1945), 2000 m 5.22,4 (1952). 11 korral oli Eesti rekordi püstitajaid ka teatejooksus. Kuulus 4 korda NL-i ja 26 korda Eesti koondisse. Juhendas 1945–1954 Kalevi keskmaajooksjaid Aleksander Tšikinit, Manivald Vallikivi, Ilmar Pendret, Ants Kõverjalga ja Mihail Velsvebelit. Oli õpiku "Kergejõustik" (1956) autoreid. 1960–1992 korraldas Kalev tema mälestusvõistlust.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001/2011;  T.Lääne ja S.Oll „Keskmaajooks“. Tallinn, 2000,  K. Reinsalu ja A. Nilk „ Eesti jooksjate lood“ Tallinn, 2015; Eesti Sõna, nr. 201, 1942; EE 14 kd, Tallinn, 2000;

.