Gustav Eslon. Laevandustegelane, LINDA seltsi rajaja.

Gustav Eslon sündis Kuusalus Munkviigil meremehe pojana. Isa suri varakult ja GE kasvas kehvades oludes. Oli nooruses kalamees ja mõisa toapoiss. 1867 - 70.a. õppis Kuuda seminaris. Töötas 4 aastat õpetajana Väänas ning Kolga-Kõnnus.Peale seda sõitis aastaid merel, naases jälle maale ja hakkas õpetajaks Nehatus. Pidas väga oluliseks laevanduse arendamist et tõsta rahva elujärge, seepärast püüdis edendada Eesti kaubalaevandust. Innustust andis talle ka C.R.Jakobsoni MEIE KAUBALAEVA-VÄGI BALTI EHK LÄÄNEMERE PÄÄL. G E koostas laevandusseltsi põhikirja eelnõu. 1872.a. ja püüdis leida osalisi. Paraku asi lükkus edasi kuna puudusid osalised ja vajalik kapital. G E töötas asjaga edasi ja 1879.a. esitas ta Eestimaa kub.valitsusele kinnitamiseks Eesti kaubalaevaseltsi LINDA põhikirja. Kub-valitsus andis loa otsekohe tegevuse alustamiseks ilma põhikirja kinnitamist ära ootamata. G E alustab taas elavat kihutustööd kaasosliste võitmiseks. LINDA esimesel koosolekul 01.10.1879.a. valiti GE seltsi esimeheks. LINDA tegevus arenes esialgu hästi. Tehti selgitustööd ja avati abiseltsid Tartus, Narvas, Rakveres, Peterburis, Kolgas. 1880.a. osteti esimene suurem laev - LINDA MORGENRODEN; samal ajal omandas selts Tallinnas maja. 1881.a. kinnitati lõplikult ka seltsi põhikiri tänu G E aktiivsele tegutsemisele. Selts oli väliselt edukas aga seesmiselt õõnestasid teda lahkhelid, eriti esimehe G E. vastu kes ka kindlat rahapalka sai olles seltsi majandusliku tegevuse juhataja. Vastuolud aina süvenesid - ahnus ja kadedus võtsid maad. Lõpuks esimees G E lahkus. Tema lahkudes olid seltsil veel suured varad -316.000. rubla. Kulud olid kantud ja protsendid tasutud. Peale esimees G E. lahkumist algas LINDA seltsi allakäik. Polnud inimesi kes oleksid suutnud sellist suuremat ettevõtet targalt juhtida, lisaks valitses liikmete vahel omakasupüüdmine ja seda ei suutnud keegi takistada. Kas G.Eslon oleks seltsi etteotsa jäädes suutnud seda takistada. Üldiselt seda arvati. G E tegutses ka Aleksandri-kooli rajamise asjus.; hiljem oli ta linnavolinik. 1886 - 1913. oli ta Balti raudteevalitsuse teenistuses.Nõnda lõppes suuruselt kolmas ärkamise aja ettevõtmine. M.Laar aga ühes oma loengus mainis et LINDA seltsi asutamine oli Põhja-Eestis tähtsuselt võrdne Lõuna-Eestis Aleksandri kooli rajamise üritusega.Probleemist on kirjutanud oma romaanjutustuses LINDA AKTSIAD ka kirjanik Ed Vilde. Ta tundis probleemi hästi, ta käis ise seltsi koosolekuil ja võttis osa ka seltsi likvideerimiskoosolekuist. Oma romaanis aga kritiseerib ta korrupsiooni kuidas nn rahvusluse maski all ärihaid teiste raha omaenda tasku pistavad. Igati akuutne ka tänapäeval.LINDA selts asutati ja käidi ka koos Nehatu koolimajas mis oli ka vallamaja. Hoone oli alles veel 1980 aastatel mil ta maha põletati. Andmed: EBL, Tartu, 1929; EBL täiendköide, Tallinn, 1940; V.Alttoa, Ed.Vilde,Tallinn, 1965.