Arseni Poolgas (1908 – 1972) võistlustantsija ja pedagoog
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Anna Poolgas | 25.04.1853 | 11.04.1933 | |
Apolinaria Poolgas | 21.01.1880 | 07.11.1954 | |
Arseni Poolgas | 24.04.1934 | 24.04.1934 | |
Arseni Poolgas | 21.05.1908 | 23.12.1972 | 27.12.1972 |
Jevstati Poolgas | 24.01.1882 | 09.10.1965 | |
Peeter Poolgas | 15.09.1953 | 21.05.1998 |
Arseni Poolgas (1908 – 1972) võistlustantsija ja pedagoog
Sünd. 21.05.1908 Tallinn
Surn. 23.12.1972 Tallinn
Arseni Poolgas, hilisem tuntud seltskonna- ja võistlustantsu õpetaja, sündis Tallinnas põlise restoranipidaja Jevstafei Poolgase ja Apolinaria Pauline Poolgase ainsa pojana. Juba 16-aastaselt pühendus ta lavatantsule, õppides vabakuulajana Berliini kehalise kasvatuse ülikoolis. Hiljem töötas seal neli aastat lavatantsijana. Poolgas lõpetas Academie des Maitres de Dance de Paris ja 1933. aastal Šveitsi tantsuühingu kooli. Ta kais moetantse õppimas ka Inglismaal, maailma tugevaima tantsukultuuriga riigis. Iseseisvat tantsukursuste andmist alustas ta juba 1928. aastast alates. Omaaegses meedias oli artikkel kus märgiti, et eestlased tantsivad väga hästi, isegi üllatavalt hästi. Meie paremate hulgas on umbes 20 paari, kes julgesti välismaal võistelda võivad. Oma naabritest, Soomest ja Lätist, oleme kaugel ees, kõnelemata Leedust. Eestlaste kõrgest tantsutasemest annab tunnistust ka asjaolu, et möödunud suvel Interlaakenis peetud üleilmlise tantsuõpetajate kongressi ajal korraldatud turniiril eestlased väga edukad olid. Samas kiideti Arseni Poolgast nii tantsijana kui ka tantsuõpetajana.
Koos abikaasa Marta Poolgasega juhtis Arseni tantsuklubi SINI-VALGE. 1930. a-il olid nad üks Eesti esipaare ja tulid rahvusvahelistel võistlustel auhinnalistele kohtadele: 1930. aastal Euroopa meistrivõistluste I koht, 1931. aastal Šveitsis toimunud rahvusvahelisel tantsuõpetajate võistlusel III koht. 1936. aastal tunnistati nad Eesti parimaks tantsupaariks. Arseni Poolgas oli EESTI TANTSUÕPETAJATE ÜHINGU asutajaid 1933. aastal ja selle esimene esimees. Ta oli ka tuntud autosportlane ja sai 1933. aastal toimunud TALLINN-MONTE- CARLO rallil esikoha. 1934.a osales taas meeskonnaga (Nikolai Mets, Arseni Poolgas, August Zimmermann, Alfred Zimmermann) tähesõidul Tallinn - Monte-Carlo. Tallinnas startis Monte Carlo tähesõidule 17 autot. Meie meeskonna tulemus 5 koht. Üldarvestuses saadi 53. kohale. 1941. aastal. mobiliseeriti Arseni Poolgas Nõukogude Armeesse.
27. 02. 1942 ta arreteeriti ja talle mõisteti 10 aastat vangistust. Tegu oli pealekaebamisega, teda süüdistati nõuk. vastases agitatsioonis. Ta viibis vangistuses Sverdlovski ja Tšeljabinski obl., ehituspataljonis. Vangilaagrist vabanes ta 28. 02. 1952. aastal. Poolgas kirjutas palvekirja NLKP KK I sekretärile Hruštšovile süüdistuse veelkordseks läbivaatamiseks ja 03. 12. 1956 ta rehabiliteeriti. Kodumaale Eestisse naastes tuli tantsutundide ja kursuste korraldamisega uuesti alustada. 1957. aastal korraldati Moskvas VI ülemaailmne noorsoo- ja üliõpilaste festival kus toimus ka peotantsude võistlus. Välisriikidest võttis osa 15 paari, Nõukogude Liidust 3, nendest üks Eestist, kelle treener oli Arseni Poolgas. Eesti paar Malle Käis ja Uku Mets tunnistati Nõukogude Liidu parimaks paariks. Pärast seda võitu algas Eestis vilgas tantsukultuuri edendamine. 1958. aastal esines Arseni Poolgas koos oma tollase abikaasa Lindaga Eesti Televisioonis, Riia TV-s, Vilniuses jm. 1958. aastal toimus Tallinnas peotantsuvõistlus Leningrad-Tallinn, kus võistlesid tuntud Malle ja Ants Tael ning Vilma ja Oleg Sapožnin. Taelad kuulusid Poolgase musterrühma ning võitsid 1959. aastal toimunud võistlustel esikoha ja diplomi.
Kuni oma elu lõpuni elas Arseni Poolgas Tallinnas, töötades tantsuõpetajana Eesti paljudes klubides ja koolides. Ta on kirjutanud ka tantsualaseid artikleid ja 1934. aastal raamatu ÕPPIGE MOETANTSE KODUS. Arseni Poolgas oli kaks koda abielus, simene naine oli samuti peotantsija. Poeg esimesest abielus suri kohe peale sündimist.
Arseni Poolgase perekonna matuseplatsi tähistab punasest gabrost hauasammas. Tema järeltulijaid elab nii Eestis kui ka Saksamaal ja Norraski.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; Abieluleht, nr. 8, 29 märts 1931; Uudisleht, nr. 81, 28 apr. 1934; kultuur.elu.ee/ke492_poolgas.htm