Jaan Tenno- Vironi (1887-1951) laulja ja muusikategelane

Muusik

Kultuurilooline haud

U, JU F, 11-4, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
August Luberg 01.05.1932
Jaan Tenno 04.07.1887 05.12.1951 09.12.1951
Maria Tenno

Jaan Tenno- Vironi (1887-1951) laulja ja muusikategelane
Sünd. 04.07.1887 Kõlleste v.
Surn. 05.12.1951 Tallinn
JT sündis Võrumaal Kanepi khk-s talupidajate peres.  JT vanemad elasid heal järjel ja said oma pojale Jaanile üsnagi hea hariuse anda, JT-l oli 3 venda ja üks õde. Kooliteed alustas JT  Krootuse vallakoolis 1898-99; edasi õppis  1899-1903 Kanepi kihelkonnakoolis, 1903-06 Tartu Linnakoolis, 1906-08 H.Treffneri gümnaasiumis, 1908-13 Tallinna Nikolai Günaasiumis. Selle lõpetas eksternina. A-il 1913-1918 õppis Moskva Ülikoolis matemaatikat, aga lahkus viimasel aastal seda lõpetamata. Paralleelselt ülikooliga alustas ta õpinguid Al.Schoori muusika-ooperi-draamakursustel millistel valmistati ette ka lauljaid ja sõnakunstnikke. Õppetöö toimus konservatooriumi õppeprogrammide  alusel. Vokaaltehnika oskusi käis JT omandamas veel 1919-21 Itaalias ja 1924-25 Pariisis.
JT oli oma aja kohta haritud muusik ja tal oli tugev kutsumus, kuna ta loobus matemaatikuks saamast laulmise kasuks. JT andis oma esimesed kontserdid Tallinnas, Moskvas, Tartus ja  Petrogradis. Arvustusi neist kontsertidest pole, neid ehk ei kirjutatudki tolajal. Kuuldused JT fenomenaalsest häälest jõudsid  muidugi ka ESTONIASSE, kus oleks vägagi vajatud temataolist kõrget tenorit. JT aga kogus kontsertidega raha ja sõitis koos A.Arderiga Itaaliasse õppima. Rahad lõppesid, JT sõitis taas kodumaale, kus ta kontsertidega raha teenis ja võlgades A.Arderi välja lunastas. JT aitas kogu aeg õppivaid noori ja vanu ning haigeid muusikuid. 1921.a.  naases JT koos A.Arderiga Rootsist ja kasutas nüüd nime Tenno Vironi.  Tol ajal valitsesid itaallased ooperilavasid ja itaaliapärane nimi polnud midagi erilist. Liiati oli JT-l soliidne vokaaltehniline pagas, ta oli tunnustatud kodu-aga ka välismaal. ESTONIAga ei sõlminud JT hooajalepingut vaid sõlmis lepingu üksikute  etenduste peale. See oli kunstilisele tulemusele kahjulik. Siiski jõudis JT 1920-ndail laulda Caniot PAJATSITES, don Josed CARMENIS, Cavaradossit TOSCAS, Lohengrini LOHENGRINIS, Radamesi AIDAS, A. Chenier´d ANDRE CHENIERŚ, Edgardot LUCIA DI LAMMERMOORIS, Rodolfot  BOHEEMIS.
Etendustesse lülitus ta jookvalt ja väga juhuslikult, seetõttu ei kajastunud tema tegevus eriti omaaegses ajakirjanduses. Siiski  mäletavad mõnedki kaasaegsed, et JT laulis vägagi meisterlikult, aga tal oli kohati halb maitse, ta võis ülipika  fermaadiga või äärmiselt kaua venitatud kõrge noodiga kõik ära rikkuda. JT polnud ka hea näitleja. Aga tema hääl ja hingamine - need olid  erakordselt head. Ja see võimaldas JT anda pidevalt kontserte koos A.Arderiga  Eesti suuremais linnades, aga ka Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Lätis, Põhjamaades, Rumeenias, Inglismaal ja Nõuk.Liidus.
JT ei saanud konservatooriumisse õpetajaks ja ta  avas erastuudio, mis oli küllaltki edukas. Ta andis välja ka  lauljale mõeldud õpikuid  PRAEGUSAJA HÄÄLESEADMISE TEOORIA, TEHNIKA JA TEVISHOID.I/II kd, 1934/37.a. JT avaldas artikleid hääleprobleemide kohta, piiblimuusika kohta, samuti alustas ta F.Schaljapini biograafia tõlkimist.
Ka 1930-ndail oli JT kontserttegevus väga elav.  Ta esines ikka täissaalidele, tõmbejõuks tema võimas ja kaunis hääl ja pea taltsutamatu temperament. Hääl oli nii võimas, et vahel kritiseeriti ta liiga valjut laulmist. Talle meeldis laulurõõmu väljendada ja hiilata kõrgete helidega (mida ta pisut venitada armastas). Ta laululaad oli itaaliapärane. Kokkuvõtvalt JT-l oli suure kõlajõu ja diapasooniga dramaatiline tenor. Tema esinemismaneer oli impulsiivne ja sugestiivne, tal oli eeskujulik hingamistehnika, mis andis võimaluse ülipikaks kantileenseks fraasiks. Tal olid kõrged kaunid tenorinoodid. Nõrgad küljed olid dünaamika, fraseerimisoskus, sisu avamine vokaalsete vahenditega. Tema palade valik polnud väike, aga pisut ühekülgne - itaalia ooperiaariad ja naapoli laulud. JT siiski valutas südant Eesti muusikaelu pärast ja püüdis oma tegevusega seda igati edendada.
JT oli abielus Maria Kuvshinovaga alates 1920. aastast.
Andmed: ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981; http://www.geni.com/people/Jaan-Tenno/6000000008229259682

 Loe lisaks...