Arnold Gotlieb Allebras (1905 - 1924)

Arnold Gotlieb Allebras (1905 - 1924) 1924.a punase mässu mahasuruja, kadett

Sünd. 28.03.1905 Tallinn
Surn. 01.12.1924 Tallinn
1.dets. 1924.a. varahommikul algas kommunistide rünnak Eesti Wabariigile. Rünnati strateegiliselt tähtsaid hooneid: Riigikoguhoonet Toompeal, Postimaja, Tallinn-Väikse jaama ja  Tondi Sõjakooli, kus loodeti vallutada ka kooli juures asuv  käsirelvade ladu, just Tondi Sõjakooli pidasid enamlased kõige olulisemaks elavjõu baasiks. 61 mehest koosnev lööksalk varjas end hommikuni metsas ja liikus sõjakooli poole. Relvadeks olid mässulistel vintpüssid, püstolid, kuulipilduja, hulk käsigranaate, revolvreid. Osa lööksalklasi riietus sõdurisinelitesse millel asetsesid  jalaväerügemendi tunnused.  Paar meest olid lisanud ka ohvitseri eraldusmärgid  - mustad kraed koos tärnidega. Kasarmule läheneti varjatult metsa poolt. Lõigati läbi aiad ja välja pandi vahid, kes kasarmust väljujaid ja põgenejaid halastamatult maha laskma pidid. Arvates, et korrapidaja ohvitser on kindlasti kasiinos, heideti sinna käsigranaat. Õnneks keegi viga ei saanud. Kasarmusse visati läbi akende kümmekond granaati. (kell hukkunud kadeti käel näitas 5.27). Korrapidaja kadett lasti kohe maha, enne kui ta üldse taipas midagi. Uniste kadettide pihta tulistati. Algas totaalne segadus ja kaos, kuni üks kadett sai tule ära kustutatud. Mässulised ei jõudnudki relvapüramiidini. II korruse korrapidaja saatis  tulistamist kuuldes mehed alla kontrollima, mis toimub. Kadetid avasid tule mässuliste pihta ja suures segaduses kommunistid põgenesid. Kadetid riietusid ja relvastusid ning liikusid kiirelt metsa kontrollima. Selles äkkrünnakus  olid üks ohvitser ja 7 kadetti saanud haavata. Surma said neli kadetti: Aleksander Teder, Aleksander Tomberg, August Udras  ja Arnold Allebras.  Vaenlaste poole pealt tabatud vene saatkonna kuller ja tööliste maja aktsionär J. Maritov seletas, et  nad olid J.Anvelti käsul auto üürinud  ja  loodetud relvasaagile järele tulnud. J.M andis üles rea mässu juhte,  teatas ka, et tegelikud juhid ja sõjariistad aga Moskvast pärit olid. 4. detsembril toimus Kaarli  kirikus hukkunute matusetalitus. 1928. aastal püstitati langenutele ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson,  sammas hävitati 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail. Alates 2009. aastast korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas.

Andmed: M.Kask ERAARHIIV;  J.Saar (E.Laaman) 1.DETSEMBER 1924 TALLINNAS, Tallinn, 1925: Eravestlus harrastusajaloolase M.Strauss´iga;