Wilhelm Konstantin Petersen

Wilhelm Konstantin Petersen (1854 –1933), lepidopteroloog (liblikateadlane) ja pedagoog
Sünd. 12.06.1854 Lihula
Surn. 03.02.1933 Tallinn
Lihula  baltisakslasest apteekri (maalri?) poeg Wilhelm Konstantin Formhold P lõpetas Pärnus gümnaasiumi ning õppis seejärel Tartu ülikoolis (1874–1881). Alustanud koduõpetajana, sai temast aastal 1884 ülemõpetaja Tallinna Peetri gümnaasiumis. 1887. aastal kaitses WP Peterburi Teaduste Akadeemias magistriväitekirja EUROOPA ARKTILISE ALA LIBLIKAFAUNA JA JÄÄAEG ning 1890. aastal määrati ta Peetri gümnaasiumi direktoriks. WP asutas ja sisustas kooliõpetajana ning hiljem direktorina koolis zooloogiakabineti ning tellis sinna Tallinna esimese röntgeniaparaadi juba siis, kui X-kiired olid veel suur uudis. Ning kasutas seda ka liblikate uurimisel! WP ei pidanud end heaks pedagoogiks, rõhutades et oma kõige tähtsamaks ülesandeks pidas ta õpilaste hulgast andeid leida ning neid siis igal võimalikul viisil arendada. Erineva andekusastme ja õpihimuga õpilaste taseme ühtlustamist pidas ta  ajaraiskamiseks ega tegelenud sellega. Aga need poisid, kellel oli huvi, said selgeks, mida tähendasid tegelikult vaatlus ja uurimine  ning istusid pühapäevahommikuti koos õpetajaga kooli zooloogiakabinetis. Oma faunistilistes töödes on WP alati loetlenud paljusid abilisi – koolipoisse-liblikakorjajaid. 1916–1917 oli WP Tallinna Toomkooli direktor. 1918 Harjumaa koolide inspektor, 1919–25 Tallinnas kooliõpetaja (1920–25 tütarlastegümnaasiumis). Mis ja millal äratas WP-i huvi liblikate vastu, ei ole täpselt teada. 1872. aastal püüdis ta Kiidevast ruuge võiliblika, esimese taolise Eestis. 1902. aastal on ta möödaminnes maininud kolmekümneaastast tegevust Eesti liblikate uurijana. Huvi liblikate ja lindude vastu viis W.Peterseni pikale ekspeditsioonile Kolumbiasse (1875–1877), järgnesid reisid Lapimaale (1878), Pärsiasse (1880), Taga-Kaukaasiasse (1881), Kesk-Uurali läänenõlvale (1890), hiljem korduvalt Alpidesse. Nende reiside vältel kogutud liblikaid leidub tema kollektsioonis praegugi. Uuris liblikaliste morfoloogiat, süstemaatikat ja levikut. Arvestas ühena esimestest liikide eristamisel ja süstemaatikas suguelundkonna morfoloogiat, nägi genitaalide ehituse erinevustes liikidevahelist ristumisbarjääri; käsitles liigitekke probleeme. Teda võib pidada tänapäevase liblikate süstemaatika metodoloogia üheks väljatöötajaks. Oma liblikakogu müüs W.Petersen ühe miljoni sendi eest Eesti riigile ning ostis vanaduspäevadeks Nõmmele maja. Vana kollektsiooni müüs ta siis, kui tema huviobjektiks kujunesid kõige väiksemad pisiliblikad sugukonnast Nepticulidae. Peterseni liblikakogu, millel on ajalooline väärtus, säilitatakse EPMÜ zooloogia ja botaanika instituudis praeguseni. Selle kollektsiooni põhjal kirjutas  ta oma mõlemad ülevaated Eesti liblikafaunast.  1902 ilmus tema suuruurimus EESTI LIBLIKATE FAUNA saksakeelne, 1924.a. aga täiendatud eestikeelne väljaanne. Tema hilisema kogu praegusest asukohast pole aga midagi teada. Loodusteadlane Martin Hering kirjutas, et Darwin postuleeris liikide tekke loodusliku valiku kaudu, Wagner nägi liigiteket ruumilise eristumise (geograafilise isolatsiooni) kaudu, WP ütles, et liigid ei teki mitte üksnes loodusliku valiku ja geograafilise isolatsiooni, vaid ka seksuaalse võõrandumise, füsioloogilise ja bioloogilise eristumise kaudu. Petersen andis liigi definitsioonile ja liigitekke protsessile uue, laiema sisu. Eesti Vabariik lõi WP uurimistööks head tingimused. WP oli mitmel alal aktiivne olles1900–08 EKÜ asepresident, 1908–18 president, 1927 auliige. Asutas ühingu juurde provintsiaalse loodusteaduste sektsiooni. Oli Venemaa Entomoloogiaseltsi auliige. Kirjutas arvukalt teaduslikke artikleid. Teenete eest zooloogia arendamisel sai WP1929. aastal Kopenhaageni ülikooli audoktori (Dr. honoris causa) tiitli. Näitleja ja loodusteadlane A.Üksip (Metsakalmistu) oli WP-ga  väga lähedane ja meenutabki et WP oli 70.a.-gi veel  liikuv ja reibas. Hoogsalt müttas ta Pääsküla rabas uurides liblikaid ja taimi. Siis joosti koos rongile. Kodus meenus WP et Mustpeade klubis on veeremängu õhtu  ja peale pikka tööpäeva rabas ruttas ta sinnagi veel, loopides kella 23.00 keegleid. See oli WP-le saatuslikki, veel 79-aastasesenagi keegleid loopides ruttas ta õhtul Nõmme rongile, et koju sõita. Rongis vajus ta kokku.
2004.a., WP 150 sünnipäeva puhul, asetas Eesti  Lepidopteroloogide Selts tema  hauale soliidse granittähise, enne oli seal vaid tagasihoidlik tahvlike.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EBL TK, Tallinn, 1940; A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; thttp://www.eestiloodus.ee/artikkel708_704.html

Loe lisaks...