Karl Leichter (1902 – 1987) muusikateadlane ja pedagoog

Karl Leichter (1902 - 1987) muusikateadlane ja pedagoog

Sünd. 13.10.1902 Sõmeru v.
Surn. 07.03.1987 Tallinn

Sõmeru vallas Näpi külas sündinud Karl Leichter lõpetas 1929.a.-l Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikateooria ja kompositsiooni eriala Heino Elleri klassis.
1931.a-l lõpetas veel  Tartu Ülikooli juures filosoofia teaduskonna,1934 sai filosoofiamagistriks.1929-1931.a.-l töötas Eesti Rahvaluule Arhiivis. KL Tartu perioodi kohta võiks  öelda et 1936-38 oli  ta Eesti Rahva Muuseumi stipendiaadina Helsingis ja Stockholmis. 1928.a-1940 oli Eesti Kultuurikapitali Helikunsti Sihtkapitali toimetaja. KL õpetaja H.Eller oli Tartu muusikute koolkonna rajaja, sinna kuulus ka KL. Tartu koolkonna esindajaist on kõige selgemini rahvuslikkuse olemust määratlenud K L ja Tubin. KL kirjutas: "[...] igas täisväärtuslikus kunstiteoses peab leiduma rahvuslikult omapäraseid jooni. [...] Välise omapära saavutamiseks on alati abiotsivalt pöördutud rahvamuusika poole ja alati saavutatud tulemusi, mille väärtus on olenenud vaid sellest, kas on piirdutud ainult rahvaviiside ja teiste rahvamuusika elementide otsese kasutamisega või on süvenetud ühtlasi ka rahva kõikidesse muusikalistesse ja vaimsetesse eluavaldustesse." KL mainis et  lisaks esteetiliste suundade erinevusele soodustas koolkondade erinevusi ka Tallinna ja Tartu üldine kultuuriline õhkkond. Leichter on meenutanud, et kui ta 1936. aastal asus elama Tallinna, näis viimane talle ülikoolilinnaga võrreldes "vaimuvaesuse pesana". Tartus arutati probleeme, süveneti neisse, kuna Tallinnas võeti kõike pealiskaudselt ja möödaminnes - peaasi, et läbi lööks. 1940-1949 ja 1956-1968.a-il oli ta Tallinnas Konservatooriumis muusikaajaloo õppejõuks. Konservatooriumis oli alates 1946.a-st dotsent, 1941 ja 1944-1947.a. dekaani kohal ja 1946-1949 ning 1966-1968.a-il kompositsiooni ja muusikateaduskateedri juhatajaks.
1949.a. tagandati KL kateedrijuhataja töökohalt ja represseeriti ebaseaduslikult ja nüüd tuli tal töötada tootval tööl - teetöölisena, lukksepan ja ka bibliograafi kohal. Neidki töid autoremonditöökojas ja teedetrustis (õppis panema asfalti!), hiljem riigiraamatukogus Toompeal, sai ta vaid tutvuse kaudu. 1956.a. KL rehabiliteeriti.
KL uurimisteemadeks on olnud eesti ja lääne-euroopa muusika. Uurimuste ja  küsitluste tegemiseks lõi uue eesti muusika sisukriitilise küsitlusviisi. KL on Eesti akadeemilise muusikateaduse rajaja.
KL oli abielus  tšellist Laine Leichteriga. 1997.a.andis kirjastus ILMAMAA välja raamatu KL-st. Raamat räägib eesti muusikateaduse juhtivaima isiksuse Karl Leichteri (1902-1987) eluteest, tema võitlustest, algul mõistmatuse ja ükskõiksuse, hiljem nõukoguliku ideoloogia vastu. Samuti nendest tulemustest, mida see teadlane, pedagoog ja viljakas muusikakriitik kõiki raskusi trotsides lõi, rajades aluse kogu eesti muusikateadusele.

Andmed: M.Männik-Kirme KARL LEICHTER, Tartu, 1997; http://www.virumaa.ee/2002/05/ve-leichter-karl-muusikateadlane-ja-pedagoog/;http://www.sirp.ee/archive/2003/21.02.03/Muusik/muusik1-3.html

http://www.ema.edu.ee/oppematerjalid/rahvamuusika/Sarv.pdf

Loe lisaks...