Artur Perna (1881 - 1940) arhitekt, VRI/3

 Artur Perna (1881 - 1940) arhitekt, VRI/3
Sünd.03.05.1881 Abja mõis, Pärnumaa
Surn. 28.04. 1940 Tallinn
Artur Perna sündis Pärnmaal kõrtsipidaja peres. Õppis Viljandi eraalgkoolis ja linna algkoolis. E:Heine eraprogümnaasiumis ja Tartu reaalgümnaasiumis. Jätkas õpinguid Riia Polütehnilises Instituudis 1903-10 ja lõpetas selle inseneri-arhitekti diplomiga. 1903.a. oli korp!Vironia liige. Oli ka tsaariarmees ajateenistuses. Asus tööle Peterburi ehitusfirmasse  F.MIERITZ JA I.GERASSIMOV. 1913.a naasnuna kodumaale asutas koos K.Burmaniga arhitektuuribüroo, see teotses edukalt kuni I ilmasõjani. Edu sai alguse, mil nad koos K.Burmaniga 1913. võitsid esikoha  ülevenemaalisel konkursil  N. GRUSCHETSKI villa projekteerimisega Kellomäkis. Sama edukas  oli ka Peterburi rahapaja tööliste elamu projekt.  Peatselt valmisid edukad Viru tn 4, Sauna tn 1 ja Väike-Karja tn 1 hoonete projektid. Need on tolle aja  iseloomulikud juugendlike sugemetega uusklassitsistlikud  hooned. Mainimist väärivad ka Kreutzwaldi tn.7 elamu  ja ekstravagantse fassaadiga elamu  Tina tn.21. Kõrvuti projekteerimistööga teotses Artur Perna Tallinna Tehnikumi õppejõuna, arhitektide noore kaadri kasvatajana. Tallinna Vanalinnas projekteeris Artur Perna hooneid milles püüdis säilitada ajaloolise ansambli vertikaalrütmi ja liigendust.  Omapäraselt seostub vanalinna arhitektuuri kõrgete viiludega hoone Pikk tn. 2, Kinga tn 6 ja Raekoja plats 9. Artur Pernal puudub käsitluslaadis see ühtsus mis  iseloomustab KB-i loomingut. Elamuarhitektuuris piirdus ta  fassaadi kuiv-asjaliku vertikaalliigendusega. Ühiskondlike hoonete  kujunduses eelistab orderisüsteemi eklektilise pinnalise dekoorina. Nõnda rakendas Artur Perna joonia pilastreid hoonete Suur-Karja 18 ja Raua tn koolihoone juures, viimase juures liidab kõrge mansardkatus hoone ühtseks skulptuurseks massiks. Otsafassaad on kujundatud joonia pilastritega sammasportikusena. Ka Nõmmele kujundas Artur Perna  mitmed hooned. Elamuarhitektuuris on ta  rangem. Lamedate pilastrite ja kõrgete akende vertikaalset rütmi leiame elamutel Narva mnt.34, Maneeži tn 1. jm. Mõnedki Artur Perna  kaunid hooned hävisid sõjatules. 1930. aastatel ta loominguline aktiivsus langes. Projekteeris elu jooksul rohkesti ka eramuid ja väiksemaid üürimaju, eriti Haapsalus ja Viljandis. Artur Perna teenis sõja ajal (I ilmasõda) tsaariarmees võideldes lahinguis Saksa, Austria-Ungari ja Rumeenia vägede vastu. Vabadussõjas alates 15.12.1918 sõjavägede liikumise jsk ülem. Ta määrati peagi operatiivstaabi luurejaoskonna ülemaks, 1919 a. suvel oli ta  kindralsaabi valitsuse luureosak. ülem. Hiljem oli varustusvalitsuse ülema käsutuses ja sõjaväe kortervalitsuse ülem. Tema oli ka Vabadussõja mälestusmärkide kavandite läbivaatamise ja hindamise komisjoni liige. Auaste oli lõpuks  kolonelleitnant. 1921.a. veebruarist vabastati ta sõjaväeteenistusest. Artur Pernale anti  sõjaliste teenete eest Vabadussõjas, sõjaväe organiseerimise ja korraldamise tagajärjekas  töö eest VR I/3. Ta evis ka teisi kõrgeid riiklikke autasusid. Artur Perna oli  linnavolikogu liige, Tallinna linnanõunik ja ka linnapea abi a-il 1921-1922.  Ta oli ka Kristliku Rahvaerakonna liige. Artur Perna oli patriarhaalne kuju, eriti tolle aja haritlasringkonnas. Artur Perna oli esimene kutseline arhitekt Eestis.
Artur Perna oli abielus Salme Pernaga. Nende ühine poeg, samuti Artur,  hukkus II Ilmasõjas Punaarmee sõdurina.
Järelhüüetes mainitakse AP kui head ja tegusat (otsitud) arhitekti.  Tema matusetalitus peeti korp!VIRONIA ruumes Vene tn. 30. Järelhüüded ütlesid ka linnapea A.Uesson ja arhitekt  E. Kuusik.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV,  EE 14 kd, Tallinn, 2000; EEESTI KUNSTI AJALUGU 1/II, Tallinn, 1977; Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;

Loe lisaks...