Artur Kartna (a-ni 1936 Steinpik) (1893 – 1963) sõjaväelane, VR I/3

Kultuurilooline haud

V, IM I, 11-1, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Artur Kartna 01.01.1893 14.02.1963 17.02.1963

Artur Kartna (a-ni 1936 Steinpik) (1893 – 1963)  sõjaväelane,  VR I/3
Sünd.01.01.1893 Hõbeda v.
Surn. 14.02.1963 Tallinn
Artur Kartna sündis Virumaal, peagi asus pere Tallinna.  Artur õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis ja hiljem alalisväe ohvitseride kursustel.  Oli vabatahtlikuna tsaariarmees a-il 1911-1912  91. Dvinski jalaväepolgus.  Sai peagi lipnikuks. I Ilmasõja ajal oli nooremohvitser 1. tagavarapolgus. 1914.a. septembrist oli 179. tagavarapataljoni 2.roodu ülem ja ohvitseride kasiino vanem. Teotses mitmes teises roodus, sattus 222. jalaväepolku kus oli 10. ja 5. roodu ülem ja 6.roodu  nooremohvitser. Ja taas paigutati teda 321. Oka jalaväepolgu  ühest roodust teise, vahepeal oli ka  polgu majandusosakonna asjaajaja. 1916.a sai leitnandiks. Võttis osa lahinguist Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Leedus, Galiitsias ja  Valgevenes. Maist 1917  oli 1.Eesti polgu 9.roodu ülem. Taas oli mitmetes roodudes küll ohvitserina küll ülemana.  1918.a märtsis sai kapteni aukraadi. Vabadussõja ajal 21.11.1918 1.jalaväepolgu 3.roodu ülem. Tallinna sõjaväehaigla arstlik komisjon tunnistas ta riviteenistuskõlbmatuks ja ta määrati 11.12.1918 Tallinna raudteejaama komandandiks. Oli ühtlasi  sõjaringkonnakohtu liige. Märtsist 1919 oli ta  mitmete raudteejaamade  komandant. Oktoobrist 1920 oli kindralstaabi valitsuse 1.osak. D jaosk . ülem, augustist 1924 kindralstaabi 3.osak. ülem.  1927.a. augustis käsundusohvitser, siis oli raamatukoguhoidja, siis taas käsundusohvitser. 1930.a augustis oli  varustusvalitsuse üldosakonna majandusülem. Tema aukraad tõusis, 1931.a. oli tal juba  kolonelleitnandi auaste. Veebruarist 1936 oli kaitsevägede staabi juhtide reservis, sama aasta juunis vabastati ta sõjaväeteenistusest. Temale anti Vabadussõja ajal kaastöö eest sõjaväe organiseerimisel ja korraldamisel VR I/3.  Ta evis ka teisi kõrgeid autasusid. Oli Tallinnas pensionär. 1941.a. suvel kui Eesti okupeeriti mobiliseeriti ta  Punaarmeesse ja viidi Venemaale  Jaroslavli.  Pärast II Ilmasõda naases Tallinna. Elas Tallinn- Nõmmel, kus ka suri.
Artur Kartna oli vallaline.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;