Artur Kartna (a-ni 1936 Steinpik) (1893 – 1963) sõjaväelane, VR I/3
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Artur Kartna | 01.01.1893 | 14.02.1963 | 17.02.1963 |
Artur Kartna (a-ni 1936 Steinpik) (1893 – 1963) sõjaväelane, VR I/3
Sünd.01.01.1893 Hõbeda v.
Surn. 14.02.1963 Tallinn
Artur Kartna sündis Virumaal, peagi asus pere Tallinna. Artur õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis ja hiljem alalisväe ohvitseride kursustel. Oli vabatahtlikuna tsaariarmees a-il 1911-1912 91. Dvinski jalaväepolgus. Sai peagi lipnikuks. I Ilmasõja ajal oli nooremohvitser 1. tagavarapolgus. 1914.a. septembrist oli 179. tagavarapataljoni 2.roodu ülem ja ohvitseride kasiino vanem. Teotses mitmes teises roodus, sattus 222. jalaväepolku kus oli 10. ja 5. roodu ülem ja 6.roodu nooremohvitser. Ja taas paigutati teda 321. Oka jalaväepolgu ühest roodust teise, vahepeal oli ka polgu majandusosakonna asjaajaja. 1916.a sai leitnandiks. Võttis osa lahinguist Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Leedus, Galiitsias ja Valgevenes. Maist 1917 oli 1.Eesti polgu 9.roodu ülem. Taas oli mitmetes roodudes küll ohvitserina küll ülemana. 1918.a märtsis sai kapteni aukraadi. Vabadussõja ajal 21.11.1918 1.jalaväepolgu 3.roodu ülem. Tallinna sõjaväehaigla arstlik komisjon tunnistas ta riviteenistuskõlbmatuks ja ta määrati 11.12.1918 Tallinna raudteejaama komandandiks. Oli ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige. Märtsist 1919 oli ta mitmete raudteejaamade komandant. Oktoobrist 1920 oli kindralstaabi valitsuse 1.osak. D jaosk . ülem, augustist 1924 kindralstaabi 3.osak. ülem. 1927.a. augustis käsundusohvitser, siis oli raamatukoguhoidja, siis taas käsundusohvitser. 1930.a augustis oli varustusvalitsuse üldosakonna majandusülem. Tema aukraad tõusis, 1931.a. oli tal juba kolonelleitnandi auaste. Veebruarist 1936 oli kaitsevägede staabi juhtide reservis, sama aasta juunis vabastati ta sõjaväeteenistusest. Temale anti Vabadussõja ajal kaastöö eest sõjaväe organiseerimisel ja korraldamisel VR I/3. Ta evis ka teisi kõrgeid autasusid. Oli Tallinnas pensionär. 1941.a. suvel kui Eesti okupeeriti mobiliseeriti ta Punaarmeesse ja viidi Venemaale Jaroslavli. Pärast II Ilmasõda naases Tallinna. Elas Tallinn- Nõmmel, kus ka suri.
Artur Kartna oli vallaline.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“, Viljandi, 2016;