Paul Raua haud. Loe lähemalt... 

Kristjan Raua haud. Loe lähemalt...

Kristjan Raud (1865 – 1943) kunstnik
Sünd. 22.10.1865 Kirikuküla
Surn. 19.05.1943 Tallinn
KrR sündis Viru-Jaagupis põlises ja ka usklikus taluperes. Tema  mõni tund noorem kaksikvend on kunstnik Paul Raud.  Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis. Edasi õppis Kr R Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias (1893–1897), Anton Ažbe kunstikoolis (1899–1901) ja Müncheni Kunstiakadeemias (1901–1903). Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli (Kristjan Raua õppestuudio), mis oli võrreldav Ants Laikmaa ateljeekooliga Tallinnas. Noori kunstijüngreid, KrR õpilasi, võis kohata kõikjal – Toomemäel, Tähtvere pargis, ülikooli botaanikaaias. Nad liikusid ringi, värvikastid käes, laiad kaabud peas, moodustades Tartu ellu uue elemendi. Nooruslikus nn kunstnikumeeleolus kanti pikki juukseid ja seoti lõua alla suured kaelasidemed. Rahva huvi kunsti vastu püüdis Kr R kasvatada õpilaste tööde näitustega Vanemuise väikeses saalis. Kr R lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ning Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Eesti Vabariigi algusaastail loobus KrR vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919–1923). Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 1923–1924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. 1907. aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis KrR esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kr R oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. 1909.a. tutvub ta ka Soome Rahvusmuus. tegevusega. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kr R tegev Tallinna Muuseumi – tulevase Eesti Kunstimuuseumi – asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige..Kr R oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis, kuigi anne ja sidemed oleksid võimaldanud sulandumist Peterburis või Saksamaal juba õpingute ajal sissetöötatud kunstiringkondadesse. Pärast kunstniku Pariisi reisi 1926. aastal kujunes välja KrR-le ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljanduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Suur osa Kr R loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 1935. aastal tähistati Eestis raamatuaastat ning ilmus Kr R illustratsioonidega rahvuseepos KALEVIPOEG, mis leidis tee paljude eestlaste kodudesse. 21 illustratsioonist enamus valmis aastail 1933–1935. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Erakordselt suurest tiraažist (10 000) ja ettetellijate arvukusest hoolimata jäi kauni väljaande illustratsioonide uudne kujundikeel 1930. aastail veel paljudele arusaamatuks. KrR aga jätkas Kalevipoja-teemaliste tööde loomist kuni oma viimase eluaastani, kuigi see teema polnud enam tema loomingus valdav. Ligi paarsada Kalevipoja-ainelist tööd, peamiselt pliiatsi- ja söejoonistused, on loodud aastatel 1913–1943. 1921. aastal asus Kr R üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese (pärastisel Kevade) tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ning pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924. aastal. Abielust sündis peresse kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum. Maja projekteeris Herbert Johanson ning see valmis 1929. aastal.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; L.Viiroja KRISTJAN RAUD, Tallinn, 1961; EESTI KUNSTI AJALUGU 1/2 k, Tallinn 1970/77.a.; EBL , Tartu, 1926-29; EBL täiendkoide, Tallinn, 1940; M.Levin KRISTJAN JA PAUL RAUD ÜHEST SAJANDIST TEISE, Tallinn, 2006; H.Kompus MAAILM ON SÜNDINUD…., Tartu, 1996; EKABL, Tallinn, 1996;

Loe lisaks...

Paul (Paulus) Raud (1865 –1930) kunstnik
Sünd. 23.10.1865 Kirikuküla
Surn. 22.11.1930 Tallinn
PR sündis kunstnik Kr. Raua noorema kaksikvennana Viru-Jaagupi khk-s. põlises ja usklikus talupoja perekonnas. Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis.  Edasi õppis PR aastatel 1878-1881 rakvere kreiskoolis ja 1881- 86 Tartu reaalkoolis.Koolijuhataja J.Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid. Õppis  Tartu Ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888.a, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada PR kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Aastatel 1888-94 õppis Düsseldorfis professor Ed.von Gebhardt´i  käe all maalimist. DKA oli selleks ajaks oma tähtsust liigse konservatiivsuse tõttu juba minetamas, aga erinevalt paljudest P R-le nimetatud kool sobis ning ta jäi sinna täieliku õppekursuse lõpetamiseni. Pärast Düsseldorfi viibis P R veel pool aastat Hollandis, kuid tuli siis kodumaale, et hoolitseda haige ema eest. Niiviisi saab Rauast esimene kodumaale elama asunud professionaalne eesti kunstnik, kuid tema püüded rahvusliku kunsti leidmisel ning kunstielu organiseerimisel on võrdlemisi leiged. Ta jätkab aktiivset loomingulist tegevust, keskendudes peamiselt portreele, maalides esialgu balti aadlike portreid.  1901.a valmis PR-l üsna erandlikult altarimaal KRISTUS RISTIL mille tellis PR-lt  Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Friedrich Fromhold Wieckmann,  see pandi Pühavaimu kirikusse üles 1902. aastal, maal asus seal 1922.a-ni. Praegu asub altarimaal Viru-Nigula kirikus. Esialgu teotseb PR Rakveres, a-st 1904 on ta aga Tallinnas vabakutseline kunstnik. Tasapisi on tema käsitluses ka vabamaid jooni, kuid laias laastus jääb P R truuks akadeemias nõutud täpsele joonistusoskusele, napile koloriidile ja tõetruudusele.  Tema maalitehnika on ülimalt viimistletud ja ta on meisterlik karaktiseerija. PR maalis sageli looduses, eriti suviti, tehes ka arvukalt maalimisretki koos venna  Kr.R-ga nt Pakri saartele, Muhusse, kodukandis Rakvere ümbruses, Viru-Jaagupis, põhjarannikul jm. Lõi vabaõhumaalis loodust ja eluolu kajastusi  JALGRAJAL, VÕRKU PARANDAMAS, LEHMALÜPS  jne. Ta tegi ka välisreise- München, Rooma, Pariis, Stockholm, kuid vastavalt P R  kaksikvenna Kristjan Raua lese mälestustele valmistasid sealsed maastikud kunstnikule pettumuse, kuna Eesti maastiku rohelised toonid olevat seal täiesti puudunud. 1911.a. omandas PR  peterburi KA juures joonistusõpetaja kutse ja töötas a-st 1914  joonistusõpetajana Tallinna tütarlaste kommertskoolis, a-st 1923 Riigi kunsttööstuskoolis jm.  Baltisakslaste portreede kõrval loob PR ka eesti talupoegade realistlikke  portreid,  meisterlikud ja südamlikud EMA  PORTREE,  ONU PAUL PIIBUGA,  MUHU RAUK ja  RAUK MUHU SAARELT.  20.saj. algul lõi impressionismile lähedases laadis, õhulised ja helge koloriidiga, laste ja neidude pastellportreed. PR lõi ka esinduslikke portreid eesti haritlastest nagu P.BREHM (1904), P.PÕLD (1925). PR debüteeris  baltisaksa kunsti näitusel Rakveres 1897.a. peale seda esines näitustel palju, kodumaal ja välismaal, üksi ja koos kaksikvenna Kr. R-ga.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV, V.Hinnov PAUL RAUD, Tallinn, 1966; EESTI KUNSTI AJALUGU 1/2 k, Tallinn 1970/77.a.; EBL, Tartu, 1926-29; EBL täiendköide, Tallinn, 1940; M.Levin KRISTJAN JA PAUL RAUD ÜHEST SAJANDIST TEISE, Tallinn, 2006; H.Kompus MAAILM ON SÜNDINUD…., Tartu, 1996; EKABL, Tallinn, 1996;

Loe lisaks...