Paul-Nikolai Herem (1939.a-ni Hermann) (1898 – 1983) sõjaväelane, VR II/3

Paul-Nikolai Herem (1939.a-ni Hermann) (1898 – 1983) sõjaväelane, VR II/3
Sünd.  07.02.1898 Vao v.
Surn. 12.05.1983 Tallinn
Paul sündis Virumaal Kaarma mõisas. Ta lõpetas  J.Kirsipuu erakooli Tallinnas. Võttis osa OK ja KL tegevusest  Tallinnas. Vabadussõja  ajal alates  18.03.1919 vabatahtlikuna laiarööpmelise soomusrongi nr  1. (maist sr Kapten Irv) dessantroodus, juunist 1919 oli  rongi  varahoidja.  Sai 1919.a. mais kapraliks.  Võitles lahinguis Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai põrutada.  Septembris 1920. vabastati sõjaväeteenistusest. Temale anti vapruse eest  Stakelni  jaama raudtee kasarmute juures   24.02.1919.a. toimunud lahinguoperatsiooni eest  VR II/3.  Lisaks s ai ta  Harjumaal Juuru vallas  Hõredas  Paemõisa talu.  Ta müüs talu 1932.a. ära.  Oktoobist 1923 oli SÜÕ konstruktor-joonestaja , ETK ekspediitor,  tehnik-hindaja raudteevalitsuses ja konstruktor ringhäälingus. Mõisteti novembris 1933 majanduskuritegude pärast  kaheksaks kuuks vangi. Veebruaris 1934 kergendati  karistust ja vabastati vanglast, veebruaris 1940. tagastati VR koos kõigi õigustega. Oli KL Tallinna maleva Kalevi malevkonna  ja VRVÜ Tallinna osak. liige. Nõukogude ajal töötas Tallinnas insenerina.
Paul Herem oli kaks korda  abielus. Esimene abikaasa  Tecla- Valfriede kellest lahutas 1940. Teine abikaasa oli Aleksandra kellega olid ka lapsed  Merle ja Raul.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;