Jaan Vares (1927 – 2016) skulptor ja kunstipedagoog, ERKI-i kauaaegne rektor.

Jaan Vares (1927 – 2016) skulptor ja kunstipedagoog, ERKI-i kauaaegne rektor.
Sünd. 27.08.1927 Valga
Surn. 16.01.2016 Tallinn
Jaan Vares sündis Valgas raudteelase peres. Ta  õppis Valga linna II algk-s ja Valga linna I kk-s (Valga Gümnaasiumis), mille lõpetas 1946. aastal. Keskkooli lõpetamise järel astus ta õppima Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti skulptuuri erialale Anton Starkopfi käe all. Lõpetas ERKI Tartu osak-a 1952.a. ja astus samal aastal  aspirantuuri I. E. Repini nimelisse NSVL kunstide Akadeemiasse Leningradis, mille lõpetas 1956.a. 1956. aastast algas Jaan Varese pedagoogiline töö ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) algul joonistus-, seejärel skulptuurikateedris. Juba 1959. aastal sai Jaan Varesest Kustiinstituudi rektor, kus töötas kuni 1989. aastani. A-st 1994 oli ta emeriitprofessor.  Rektorina oli Jaan Vares ettevaatlik, kuid üliõpilasi hoidev. Tema ajal kasvas 1960.-1970.a-tel Kunstiinstituudist välja mitu põlvkonda uuenduslikke kunstnikke, arhitekte ja disainereid, tänaseid klassikuid. Tänu  Jaan Varesele oli Kunstiinstituut Eesti esimene kõrgkool, kuhu tuli märkimisväärselt välisüliõpilasi ja mille enamik üliõpilasi sooritas praktika välismaal. Jaan Vares võitles välja vana Kunsttööstuskooli Tartu mnt hoone ümberehituse ja laienduse moodsaks Kunstiinstituudiks.  Jaan Vares ei jätnud loomingut unarusse ja viljeles realistlikku skulptuuri. Jaan Vares tegutses skulptorina 1950. aastate keskpaigast XXI sajandi esimese kümnendi lõpuni.  Esimesed portreeskulptuurid VANA MEISTER (1958), skulptuurigrupp PÕLEVKIVIKAEVURID (1956?, kandidaaditöö) kandsid veel stalinistliku ajastu sotsrealismi detailitäpse käsitluse jälgi. Tema portreeloomingut võib vaadelda kogu maailmas levinud mõõduka modernistliku üldistusega esitatud kuldse klassikana, siiski ta oli tabav modelleerija. Mitmetes materjalides loodud arvukad lapsepead ja noorte naiste lüürilised portreed: LAPSE PEA (1958), SIRJE (1973), ABIKAASA PORTREE (1963) mõjuvad esteetiliselt ka praegu. Suurema psühholoogilise süvenemisastmega meheportreed: PROFESSOR GÜNTHER REINDORFF (1963), PERUU KOMMUNIST (1970), ANTS JUSKE (1987), UNO LAHT (1984, teos asub Tretjakovi galeriis), ABI ZEIDER (1995)  jpm.  paistavad silma süvenenud karakterikäsituse ja portreelise täpsusega. Jaan Varese hilisloomingu näited on kindralmajor ALEKSANDER TÕNISSONI monument Jõhvis (2008),  MARIA LAIDONERI bareljeef (1997) ja kindralmajor VELLO VARE portreeskulptuur (1996) Laidoneri muuseumis jt. Jaan Vares oli ka sotsiaalselt väga aktiivne: kuulus juba 1958. aastal eesti kunstnike delegatsiooni Brüsseli maailmanäitusel, oli 1956.a-st ENSV KL liige,  ta oli NSV Liidu Kunstide Akadeemia korrespondentliige, NSVL Kunstnike Liidu juhatuse liige, 1991. aastast oli ta Eesti Rahuliidu juhatuse esimees. Ta oli  1963.a-st ENSV teeneline kunstnik.2008. aastal avaldas Jaan Vares oma elulooraamatu JAAN VARES. KAHE PEAGA JAANUS. Ladusalt kirjutatud elulooseikade kõrval leiame ka nimekirja skulptori loomingupärandist ja näituseelust, mis oli üheksakümnendate aastate algul vägagi intensiivne.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU 6 kd. 2.osa, Tallinn, 2016;  J.Vares JAAN VARES. KAHE PEAGA JAANUS, Tallinn, 2008;

 Loe lisaks....