Nikolai Kultas. Kohvik KULTASE omanik.

Nikolai Kultas sündis perre kus isa oli  pagar ema  aga sukakuduja. Vanaisa oli Kooga mõisa viinapõletaja. Oli jäänud käega ratta vahele ja oli  ühe käega.  Vanaema töötas mõisa piimaköögis ja oli ühe  jalaga.  Hobune oli hakanud lõhkuma ja ta oli vankri alla jäänud, jalga ei suudetud parandada, jalg tuli amputeerida. Mõlemad olid lapsepõlves NK-le olulised inimesed.

NK õppis kuni 1928 aastani nn Kubu koolis, st Hans Kubu  Eragümnaasiumis, viimases klassis läks Reaalkooli mille lõpetas 1929.a. Ta õppis 1926 aastast ka paralleelselt Tallinna Konservatooriumi lauluklassis. Õpingute ajal laulis ESTONIA abikooris aga ka  ansamblites SPLENDED BAND ja RED HIT RAMLERS. Peale gümnaaiumi lõpetamist oli lühikest aega laulja restoranis KÜBA.  1929-1930 oli sõjaväes. Ka seal tegeles muusikaga juhatades Tallinna garnisoni džässorkestrit ja mängis  puhkpilliorkestris. 1930-32 oli T šehhimaal Brno Tehnikaülikoolis,  kus ta samuti end muusikat tehes elatas. 1932 aastal astus ülikooli see jäi aga majanduslikel põhjustel pooleli. Tänu oma ettevõtlikkusele ja kahtlematult ka  andekusele leidis ta töökoha  Tartu kohvikute, kino jt.ettevõtete omaniku J.Paabo juures. Näitab seal üles taiplikkust ja  algatusvõimet kuidas kiiremini ja maitsvamat kohvi keeta, kuidas filme valida jne. 1933.a. korraldab Paabole kuuluva Narva-Jõesuu rannakohviku  sisustamist ja  avamist. Kultase esimene osaliselt oma ettevõte oli APOLLO kino ümberehitus ja töölepanek. See oli Paaboga kahasse. 1936.a. abiellus N K Agnes Salustega. Sõitis koos Agnesega Pariisi ja Berliini sealsete kohvikutega tutvuma ja et sealõpitut ka Eestis rakendada.
2. veebruaril 1937  avatigi  Tallinnas Vabaduse platsil kaasaegne ja elegantne kohvik KULTAS (hiljem Moskva, Kultus jt) milline sai oma nime omaniku Kultase ja sõna"kuldtass" järgi. Huvitava sisemuse lõi koos Kultasega  kunstnik Peet Aren. Peakondiiter oli kutsutud Schveitsist. 1937 a avas Kultas  Niguliste tn kohviku mida hüüti Väike-Kultas ja seal oli peakondiiter ja  ärijuht tema isa Anton Kultas. Umbes samal ajal sai NK ka  Narva-Jõesuu rannakohviku omanikuks. NK tõi välismaalt filme Eestisse. Nende seas ka W. Disney joonisfilmi LUMIVALGEKE JA SEITSE PÖIALPOISSI.

1940.a. natsionaliseeriti Kultase kohvikud, tema isiklik korter, auto, pangaarved.  Esialgu sai ta töötada oma endises kohvikus  tehnilise direktorina. Sealt ta vabastati alusetult.Töötas veel mõnel pool. 1941.a töötas Narvas ühiskondliku toitlustamise osak. juhatajana. 16. juunil 1941.a. ta arreteeriti Narva rannakohvikus ja küüditati Sverdlovski oblastis asunud Sevurallagi Stupino laagrisse. Küüditati äkki ja ootamatult ehkki Eesti  vabariigi äraandja Trankmann oli lubanud  Kultasele et teda ei küüditata!
1942.a. saadeti ta vanglas langevarjurite õppustele, seal nõuk. venele iseloomulike segaste asjaolude tõttu saadeti uuesti vangi Vorkuta, hiljem Uhta laagrisse. Vabanes 1945.aastal 25 juulil. Töötas Uhtas spordiinstruktorina, võimlemis- ja tantsuõpetajana. 1961.a. naasis Eestisse. 1961-69 töötas Harju teeninduskombinaadi fotolabori juhatajana. 1869-1989. töötas Kaarli pst asunud fotolaboris. 1988.a. andis NK pika ja põhjaliku intervjuu Eesti Raadio ajakirjanik Lembit Laurile. Neid meenutusi sai kuulda saates KIRJUTAMATA MEMUAARE. (nüüdseks on need raamatusse raiutud).NK-l oli Agnes Kultasega tütar Heli Kristi (1937) kes elab Ameerikas. Poeg Rein Eerik (1939), suri 1941.a. Tomski oblastis. N K abikaasa Agnes suri  23.03. 1975.a ja on maetud Tallinna Al.Nevski kalmistule perek. KUDJAPOV´ite hauaplatsile.
1975.a. abiellus  N. Kultas  Tallinnas elades Niina Itskovitšiga.

Andmed: KULTASTE SAAGA, Tallinn, 2010.