Jakob Kukk , Rudolf Hurt, Aleksander Kapp

Sellel hauaplatsil puhkavad kolm Eesti Evangeelse Luterliku kiriku silmapaistvat vaimulikku:

Jakob Kukk, esimene eestlasest Eesti Evangeelse Luterliku kiriku piiskop.

Sünd. 9.09.1870 Ilmatsalu vald
Surn. 23.03.1933 Tallinn

Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis, lõpetas 1895. a. Tartu Ülikooli usuteaduskonna, oli prooviaastal Rõuges, ordineeriti 18.jaanuaril 1899 Riia piiskoplikus toomkirikus.

Seejärel oli ta lühemat aega Võru praostkonna asetäitja-õpetaja, Rõuge koguduse abiõpetaja Rudolf Kallase juures, Peterburi Jaani koguduse abiõpetaja, Tartu Maarja koguduse abiõpetaja, Teškovo koguduse õpetaja Ingerimaal. Alates 1906. aastast sai temast Keila koguduse õpetaja, millises ametis ta oli 15 aastat, teenides vahepeal ka sõjaväeõpetajana Vabadussõjas.
Kodune usuline õhkkond, usuteaduskonna pagas ja sügavmõtlejast Rudolf Kallase hing ühelt poolt ning eesti taluperemehe kodu ja Eesti Üliõpilaste Selts teiselt poolt vormisid temast mehe, kes ühendas sügava usklikkuse ja vaimustunud isamaalisuse. Sellist juhti vajas kirik.1919 valib kirikukongress Jakob Kuke üheks aastaks piiskopi asetäitjaks, järgmisel juba piiskopiks. 5. juunil 1921 toimub pidulik ametisseseadmine, mida toimetab Uppsala peapiiskop Nathan Söderblom. See on tugev sõnum meie kiriku taastatud sidemest Skandinaaviaga. Nathan Söderblomi kingitud karjasekeppi on hoidnud ka kõigi järgnenud EELK kirikujuhtide käed. 

Rudolf Hurt, dr Jakob Hurda poeg, Tallinna Kaarli koguduse õpetaja.

Sünd. 18.11.1874 Otepää
Surn. 28.12.1917 Tallinn

Õpingud: koduõpetaja, 1884—93 Peterburi Peetri Gümnaasium, 1893—1901 Tartu Ülikooli teoloogia teaduskond.
Prooviaasta: Paistu, Viljandi.
Ordinatsioon: 08.12.1902 Viljandis abiõpetajaks Viljandis.
Teenistuskäik: 1902—03 Viljandis abiõpetaja, Tallinna Pauluse kog asutaja dets 1904 ja õpetaja 1904—05, 1903—06 Tallinna Kaarli kog abiõpetaja, 1906—17 Tallinna Kaarli kog II pihtkonna õpetaja.
1907—17 Eesti Evangeelsete Noormeeste Seltsi esimees.

Koguduse terviklikkuse eest võitleja. Võitles visalt ka selle eest et abistada vaesemaid koguduseliikmeid ja tegeles tõsiselt hoolekandega. R. Hurt pidas matusekõne 16.okt. 1905.a. Vene turul tsaarivalitsuse poolt mõrvatuile, kes sängitati Rahumäe kalmistule. R. Hurt sõnastas protestikirja, milline saadeti Eestimaa Asutavale Kogule. Selles protestiti J. Poska tagandamise vastu kubermangu komissari ametist Tallinna Tööliste ja Sõjaväeliste Nõukogu poolt. Ta toetas Asutavat Kogu tol keerukal ajal , kui ainsamat seaduslikku võimuorganit Eestis, mida oli tol korral AK-l hädasti vaja. R. Hurt oli väga armastatud õpetaja koguduses. Muide, just R. Hurt oli laste jumalateenistuse traditsiooni juurutaja. Teenis kogudust 14 aastat. 1907 oli R. Hurt Eesti evangeelsete Noormeeste Seltsi esimees arendades seal väga mitmekesist tegevust. Tema surres seltsi tegevus lakkas. R Hurt suri 1917.a. ärevate olude ja suure tööpinge tõttu südamerabandusse.

Aleksander Kapp, helilooja Artur Kapi vend, Tallinna Kaarli koguduse õpetaja.

Sünd. 06.07.1874 Suure-Jaani
Surn. 09.09.1940 Tallinn

Õppis Suure-Jaani kihelkonnakoolis, isa juures kodus ja Viljandi Gümnaasiumis, mille lõpetas 1892. Õppis Tartu Ülikoolis usuteadust 1897-1901.
Oli Peterburi Jaani koguduse õpetaja ning mitmete koolide usuõpetaja.
Valiti 1905. a. Tallinna Pauluse koguduse õpetajaks.
Aastast 1906 Tallinna Kaarli koguduse õpetaja ja usuõpetaja Tallinna keskkoolides.
Asutaja vilistlane ja kauaaegne Fraternitas Estica vilistlaskogu esimees
Asutava Kogu ja IV Riigikogu liige.
Tallinna praostkonna praost aastast 1927. On täitnud piiskopi kohuseid.
Eestimaa Rahvahariduse Seltsi asutajaid.
Tallinna Eesti Kirjastusühisuse "Päevalehe" asutaja ning juhatuse liige.
Tallinna Kaarli Gümnaasiumi asutaja ja kooli kuratooriumi esimees.
Tallinna linnamisjoni esimees.
Kristliku Rahvaerakonna asutajaid.
Eesti Evangeelse Lutheri Usu Konsistooriumi assessor aastast 1931.

Muinsuskaitseregister