Jaan Raamot (1873- 1927) poliitik, VT III/1
Riigiametnik ja Ühiskonnategelane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Jaan Raamot | 09.08.1873 | 05.01.1927 | 10.01.1927 |
Jaan Raamot (1873- 1927) poliitik, VT III/1
Sünd. 09.08.1873 Vigala v.
Surn. 05.01.1927 Amblav.
Jaan Raamot sündis Läänemaal Kivi-Vigalas Pärase talu rentniku pojana. Õppis Vigala õigeusu kirikukoolis, Pärnu linnakoolis, Kuldiga (Goldingeni) õpetajate seminaris Lätis ja Mustiala põllutööinstituudis Soomes, mille lõpetas 1898. Õppis veel Königsbergi ülikoolis ja täiendas end Kielis ja Leipzigis. 20. sajandi algul hakkas kujunema eriharidusega eesti põllumajandusintelligents. Jaan Raamot oli üks väheseid eestlasi, kes omandas akadeemilise hariduse Lääne-Euroopas. 1905 aastal väitles ta end Königsbergi ülikoolis filosoofiadoktoriks. A-st 1922 oli ta EÜS-i liige. Töötas Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis õpetajana ja oli hiljem Novgorodi kub-u piimandusinstruktor, Tuula piimanduskooli juhataja, Staraja Russa maakonnas kroonumõisa valitseja. 1905.a. sügisest oli tema Eeesti Aleksandri linnakooli inspektor. Seoses 1905 aasta sündmustega oli ta pool aastat tsaarivõimude poolt vangistatud. A-il 1907-1910 oli Põltsamaal ja Kõos põllutöökursustel õpetaja ühtlasi Kõo mõisa valitseja ning Pilistvere, Põltsamaa ja Viljandi põllumeeste seltsi esimees, Imavere ühispiimatalituse algataja. Ta aitas pidada oma abikaasa Mari Raamoti poolt Tartu lähedal Sahkapuul asutatud tütarlaste kodumajanduskooli. Jaan Raamotii poliitikukarjäär algas tema valimisega Vene Riigiduuma IV Koosseisu Põhja-Liivimaa (Lõuna-Eesti) talupoegade poolt. Nagu enamik Baltimaade duumasaadikuid, astus ta kadettide fraktsiooni. Oma kõnedes Vene impeeriumi parlamendis nõudis Jaan Raamot liberaalseid reforme, baltisaksa aadli privileegide kaotamist ja eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist jne. Tulemuslikult võttis Jaan Raamot osa Eesti omavalitsuse loomisest ja omariikluse ettevalmistamisest 1917. Pärast monarhia langemist määras Ajutine Valitsus Jaan Raamoti Soome asjade ülemkomissati abiks ja Vene Riigipanga komissariks. Omades tutvusi ja positsiooni vene kõrgbürokraatlikes sfäärides, tõstatas ta taas Eesti autonoomia küsimuse Ajutise Valitsuse ees. Selle esimene esimees vürst Georg Lvov andis 8. III 1917 Jaan Raamotile kirjaliku volituse välja selgitada Eesti omavalitsusega seotud küsimused kohapeal, Tallinnas ja Tartus.
Jaan Raamoti osavõtul töötati välja Eesti omavalitsuse reformi projekt ja 30. III 1917 kinnitas Ajutine Valitsus määruse Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise reorganiseerimise kohta. Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Põhja-Liivimaa (Lõuna-Eesti) ühendati üheks rahvuskubermanguks, mille valitsemine pandi kubermangukomissarile. Kubermangukomissari juurde moodustati omavalitsusorganina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Eesti Maapäev), mis oli eestlaste ajaloos esimene üldise valimisõiguse alusel valitud esinduskogu. Juunis 1917 toimunud Ajutise Maanõukogu valimistel valiti Jaan Raamot selle liikmeks. Juulis sai temast Maanõukogu täitevorgani, Ajutise Maavalitsuse, esimene esimees (kuni oktoobrini 1917) ja põllumajandusosakonna juhataja. 1917 ühines Jaan Raamot Eesti Maarahva Liiduga ja temast sai selle agraarpartei tähtsamaid tegelasi.
Aastavahetusel 1917/18 võtsid Maanõukogu ja Eesti poliitilised erakonnad suuna omariiklusele. Iseseisvusdeklaratsiooni (memorandumi) väljatöötamiseks moodustati parteidevaheline büroo, kus Maaliitu esindas Jaan Raamot. 24. II Päästekomitee päevakäsuga väljakuulutatud esimese Eesti Ajutise Valitsuse koosseisu läks Jaan Raamot põllutöö- ja toitlusministrina. Saksa okupatsiooni ajal tegutses see valitsus põranda all ja jätkas rahvuslikku joont. Jaan Raamoti õlul oli rahakogumine Eesti välisdelegatsiooni ülalpidamiseks.
Vabadussõja ajal oli Jaan Raamot Pätsi Ajutises Valitsuses toitlusministriks kuni valitsuse lahkumiseni mais 1919. Maaliidu nimekirja järgi valiti Jaan Raamot Asutavasse Kogusse, kus ta osales maaseaduse väljatöötamisel. Hiljem viis ta maareformi ellu põllutööministri abina. Jaan Raamotile anti tema teenete eest mis ta Ajutise Valitsuse liikmena iseseisva Eesti riigi rajamisel osutas VRIII/1.
Jaan Raamot oli Eesti Agronoomide Seltsi asutajaid, 1919 ja valiti selle esimeseks esimeheks. Äri alal saatis teda Eesti Vabariigis ebaedu ja ta kandis suuri kahjusid. 1926 läks Raamot Jänedale, kus töötas põllutöökooli juhatajana. Tal oli õnnetuse tõttu trauma, mille tagajärjel ta suri.
Jaan Raamot oli abielus Mari Raamotiga. Viimane oli tuntud ühiskonnategelane Eesti Vabariigis, Sahkapuu kooli rajaja ja NKK esinaine (suri Ameerikas). Peres kasvas poeg Ilmar, poliitik ja agronoom. Mari õde Aino Tamm oli tuntud laulja, vend Jaan tuntud muusik. Andmed: „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; M.Raamot „Minu mälestused: kodutarest okupatsiooni vanglani”, Tartu, 1937; EBL, Tartu, 1926-1929;