Eduard Männik (1906 – 1966) kirjanik

Eduard Männik (1906 – 1966) kirjanik
Sünd. 12.01.1906 Tartu
Surn. 30.01.1966 Tallinn
Eduard Männik sündis Tartus ehitustöölise pojana.  Õppis Tartu  reaalkoolis ja kommertsgümnaasiumis. Töötas peale seda lihtsatel juhutöödel turbarabades, ehitustel, kaevandustes jm.  1921.a. hakkas kirjutama sõnumeid ajalehtedele, edaspidi ka  arvustusi, jutte, novelle, följetone.  Eriti palju kaastööd tegi ajalehele „Postimees“. Teotses ka lastekirjanikuna Aadi Virgese nime all. Siin tegi ta kaastööd  „Laste Rõõmule“ ja  populaarse ajakirja „Taluperenaine“ lastelisale.  Temalt ilmus lasteraamatuina  humoristlik- moralistlik jutt „Tarkuse müts“ (1933), loomalugu jänesepoeg „To-Too“ (1933) ja laste mängumaailma jälgiv „Rajamaa talu“ (1935). Valikkogudena on ilmunud ka kehviklaste elu kujutavad „Kukeristi Kaalu tarkusesõnad“(1976) ja „Jutte“ (1979).  Tema lasteraamatuid on tõlgitud vene, inglise ja saksa keelde.  Peale juunipööret 1940.a. toetas Eduard Männik  aktiivselt nõukogude võimu.  Võttis osa II Ilmasõjast Nõuk. Venemaa poolel. Sai  Tallinna all raskesti põrutada, haavata Velikije Luki all ja Saaremaal. Peale demobiliseerumist naases Eestisse. Töötas  mõnda  aega ENSV Ülemnõukogus Presiidiumi referendina, seejärel vabakutselise kirjanikuna.  Oli a-il 1950-1951  ENSV KL juhatuse aseesimees.  Ta oli ka  NLKP liige juba 1942.a-st, 1965.a.-st ENSV teeneline kirjanik. Teda oli autasustatud  Tööpunalipu ordeniga.  Eduard  Männikust oli saanud peale sõda silmapaistev sõjajutu viljeleja. Temalt ilmusid kogud „Südamete proov“ (1946), „Viisteist sammu“ (1947), „Võitlus kestab“ (1950); valikkogud „Paljassaare tipul“ (1949),“Üle mägede“ (1953) ning „Rindejutud“ (1962). Tema sõjajuttude põhiteemaks oli  mehise ja teadliku võitleja kujunemine, nõukogude (kommunistliku)  sõduri moraalne üleolek vaenlasest.   Ta kirjutas ka eestiaegsete tööliste elust ja nende revolutsioonilisest võitlusest. Jutud ilmusid kogudes „Traataed“ (1954) ja  „Inimesed vaekausil“ (1959). Neis kogudes on keskseks probleemiks inimese tõelise väärtuse ja olemuse vaagimine.  1930-ndail aastail kirjutas ta teravaid, peamiselt vapside vastu sihitud följetone, need avaldas ta 1964.a. kogus „Piibujutud“.  Tema loomingu tugevama külje moodustavadki sõjajutud ja eestiaegne lühiproosa.
Andmed:  EKBL, Tallinn, 1975; A.Jaaksoo „Kes on kes ja mis.....“, Tallinn, 1987;

 Loe lisaks....