Leo Kalmet (1900 – 1975) näitleja, pedagoog ja lavastaja

Leo Kalmet (1900 - 1975) näitleja, pedagoog ja  lavastaja
Sünd. 02.03.1900 Tallinn
Surn. 16.09.1975 Tallinn
Sündis Tallinnas, isa oli rätsep. Lõpetas 1920 Tallinna poeglaste humanitaargümnaasiumi ja 1924 DRAAMASTUUDIO teatrikooli. Teatriga alustas ta juba kooliajal, Nikolai ehk praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi Dramaatilises Ringis, mängis kaasa ESTONIAS. Nägi noorukina oma silmaga Altermanni Hamletit. Kui Paul Sepp 1920 oma stuudio, Eesti esimese teatrikooli avas, oli ka LK platsis. Sepa stuudiost välja kasvanud DRAAMASTUUDIO teatrikooli kõrvalt õppis LK konservatooriumis laulmist ja Tartu Ülikoolis õigusteadust.  Esimeste kodumaise teatriharidusega noorte näitlejate hulgas olid kevadel 1924 L K-i kõrval Priit Põldroos, Rudolf Engelberg. Ly Lasner, Felix Moor, Joh. Kaljola. Kaasõpilastele õpetas LK ka sporditegemist, olles ise keskkooli võimlemisõpetaja. Lõpetajad jäid kokku ja lõid DRAAMASTUUDIO Teatri - vana DRAAAMATEATRI trupp läks P. Sepaga eesotsas VANEMUISESSE. Avatükiks sai Vilde PISUHÄND,  kus LK mängis Sanderit. 1927 sai LK-st 1927 teatri üldjuht. Seejuures lavastas ta ise suhteliselt vähe, küll aga kujundas välja noorsoo- ja nukuteatri ega seganud teistel lavastamast. Oluline verstapost tema biograafias on 1938. aasta, kui loodi riiklik lavakunstikool, mille juhatajaks ta sai, olles ka näitlejameisterlikkuse õppejõud. Siin väljendub otseselt Eesti teatri järjepidevus - üks õpilastest oli hilisem lavakunstikateedri looja Voldemar Panso. LK tõi 30.-40. vahetusel nüüd juba Eesti DRAAMATEATRISSE tööle J. Sütiste ja H. Visnapuu kirjandusalajuhatajatena, näitlejaist näiteks A. Talvi, L. Tubin. 50. algul kõlbas see kulaklusesüüdistuseks "teiste teatrite kurnamises". 1944-46 õpetas Kalmet näitlejameisterlikkust DRAMASTUUDIO eriklassis, kus teiste hulgas õppisid need, kel omal ajal sõja tõttu riiklik lavakunstikool pooleli jäi. 1946 jätkus LK teatripedagoogitee Eesti Riiklikus Teatriinstituudis direktor P. Põldroosi asetäitja ja õppejõuna. 1950. aastaks, kui lõpetanud kolm lendu, kool suletakse. Algab rängimaid perioode L K-i elus - 1950-55, represseerituna Irkutski oblastis. 1957 pandi kõrgem näitlejakoolitus, konservatooriumi lavakunstikateeder, uuesti käima. Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. LK õpetas ka Tallinnfilmi õppestuudios; oli 1966-67 J.Tombi nimelise RAHVATEATRI peanäitejuht. LK oli näitleja, lavastaja, teatrijuht, kuid eriti sügava jälje jättis ta eesti teatrilukku pedagoogina. LK kujundas välja nii nuku- kui noorsooteatri printsiibid ning eelkõige rahvusteatri põhijooned A. H. Tammsaare, O. Lutsu, H. Raudsepa jt. lavaklassikaks mängimisega. Oma õpetaja Paul Sepa järel oli L K üks vabaõhuteatri traditsiooni edasiviijaid.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse on hoiule jõudnud lavastaja, teatrijuhi ja -pedagoogi L K-i ulatuslik isikuarhiiv, kus on  mälestuste käsikirju, kirjavahetust, režiiraamatuid, fotosid jm. Allikmaterjali on ka lavastajatest poegade Hanno ja Toomase ning tantsupedagoogist abikaasa Adele Kalmeti tegevuse kohta.
Läbi keeruliste aegade säilitas tema perekond arhiivi peaaegu täiuslikuna. Arhiivi andsid muuseumile üle Leo Kalmeti minia Milvi Kalmet ning lapselapsed Anniki ja Jussi. LK-l on ilmunud mälestusteraamat POOL SAJANDIT TEATRITEED (1982). ENSV teeneline kunstnik (1964). ENL-i (1937) ja ETÜ liige (1956).  LK oli a-st 1926 abielus Adele Kalmetiga. Pojad Hannes ja Toomas Kalmet.

Andmed: A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1979; P.Põldroos TEEL ENDA ELLU, Tallinn, 1985; ETBL, Tallinn, 2000; http://www.epl.ee/news/arvamus/malestuseks.d?id=50784045

Loe lisaks...